Kas Niinistö näeb selles asjas riske, küsis Yle.

„Muidugi on olukord Ukrainas väga tundlik ja meil on juba vanast ajast olnud ka kirjapanduna selline põhimõte, et sõjas olevatele piirkondadele relvi ei anta,” ütles Niinistö. „Seda siin nüüd kindlasti arutatakse. Aga ma ei näeks siin nii väga palju dramaatikat.”

ERR teatas viitega kaitseministeeriumile, et Eesti kavatseb Ukrainale üle anda tankitõrjekomplekside Javelin laskemoona ja kunagi Soomest ostetud 122-millimeetriseid haubitsaid.

Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet ERR-ile, et Eesti on teinud otsuse anda Ukrainale relvaabi. „Asjad, mis meil on praegu kaalumisel või töös, on tankitõrje raketisüsteemide Javelin raketid, samamoodi kaalume või plaanime 122 mm haubitsate ja nende laskemoona andmist," täpsustas Kuimet.

Nõukogude Liidus 1950ndate lõpul väljatöötatud 122-millimeetrised D-30 haubitsad on nii Eesti kui ka Ukraina relvastuses. Eesti ostis 2009. aastal 42 moderniseeritud haubitsat ja nende laskemoona Soomest, makstes selle eest 30 miljonit krooni. Ukrainlastel on selliseid 2021. aasta seisuga 75 maaväes, 54 õhudessantvägedes ja lisaks sadu reservis.