Kuna kaebaja on ilma meditsiinilise vastunäidustuseta otsustanud ennast mitte vaktsineerida, siis peab ta selle otsusega kaasnevaid piiranguid taluma.

Tegemist ei ole kohtu hinnangul diskrimineerimisega, sest suurema nakatumispotentsiaali pärast tulebki vaktsineerimata isikuid kohelda erinevalt vaktsineeritud isikutest. Riik peab tarvitusele võtma meetmeid sotsiaalsete kontaktide vähendamiseks ja vaktsineerituse taseme tõstmiseks ühiskonnas ning kehtestatud piirangud aitavad seda eesmärki täita. Kohus leidis ka, et piirangud ei ole ülemäära karmid, vaid valitsus on leidnud mõistliku tasakaalu ühiskonnaelu lahti hoidmise ja viiruse leviku piiramise vahel ning selleks on vaktsineeritud isikute sooduskohtlemine. „Kohtu sõnum ühiskonnale on lihtne ja selge ning kooskõlas sellega, mida teadusnõukoda on juba pikemat aega öelnud – ainus õige tee edasi on vaktsineerituse suurendamine ühiskonnas,“ selgitasid valitsust kohtus esindanud Ellex Raidla advokaadid Ants Nõmper ja Kairi Kilgi.

Kohus analüüsis ka kaebaja väiteid selle kohta, nagu oleksid vaktsiinid ohtlikud, ja leidis, et sellel väitel ei ole alust. Ka ei leidnud kohus põhjust teha kaebaja suhtes erandit tulenevalt kaebaja suhteliselt noorest east ega kaebaja poolt esitatud teadusuuringutest.

Kohtusse pöördunud inimene oli vaktsineerimata, kuigi vastunäidustus vaktsineerimisele puudus, ega olnud ka COVID-19 haigust läbi põdenud. Seetõttu kohaldus temale eneseisolatsiooni kohustus välisriigist Eestisse saabudes ning piirangud vaba aja veetmisel, sest tal ei olnud võimalik esitada COVIDi tõendit. Kaebaja pidas selliseid piiranguid tema inimõiguste rikkumiseks ja diskrimineerimiseks. Kohus jättis kaebuse 28. detsembril 2021. a täies ulatuses rahuldamata. Kohtu otsus ei ole jõustunud ja seda võib kaebaja vaidlustada 30 päeva jooksul.

Jaanuaris on oodata veel kohtulahendeid koroonavaidlustes, sest kokku on kohtute menetluses üle 40 kaebuse. „Tallinna halduskohtu otsus on hästi põhjendatud ja teedrajav otsus ning ma ei näe põhjust, miks järgmised kohtulahendid peaksid olema teistsugused. On ju argumendid, mida koroonakaebustes kasutatakse, sisuliselt samasugused,“ kommenteeris Nõmper.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid