Otškalenko tappis 1992. aastal kümneaastase Svetlana Volkova, püüdes teda enne vägistada. 18 päeva hiljem püüdis ta vägistada 12-aastast tüdrukut.

1990. aastal kaduma läinud viieaastase Diana mõrvas oli Otškalenko peamine kahtlusalune. Kui Diana leiti, olid tal aluspüksid pea ümber. Nagu ka eespool mainitud Svetlanal. Kõik märgid viitasid Otškalenkole, kuid süüdi teda Diana mõrvas ei mõistetud.

Tallinna linnakohus mõistis Otškalenkole 1993. aastal surmanuhtluse. Neli aastat hiljem asendati see eluaegse vangistusega.

Ka 2019. aastal esitas Otškalenko kohtule taotluse, et tingimisi vabaneda. Toona jäi ta pika ninaga.

Ligi aasta on ta praeguseks avavanglaks. Möödunud kolmapäeval arutati uut vabanemistaotlust Harju maakohtus. Otškalenko teab, et tema tegemistest on meedias viimasel ajal negatiivses võtmes laialt juttu olnud. Haapsalu inimesed on hirmul. Ta arvas, et paanikat on põhjuseta õhutatud. "Räägitakse, et olen kibestunud ja raevunud. See arvamus on täiesti vale."

Otškalenko meenutas, et alguses mõisteti ta surma. Mitu aastat istus ta kongis teadmisega, et ta lastakse maha. "Siis riik tegi mulle kingituse, asendas surmanuhtluse eluaegsega. Kinkis elu," märkis ta ja lisas, et järgmine kink oli avavanglasse saamine.

"Praegu on veel üks võimalus. Kohtunik saaks mu enne tähtaega vabastada. Riik annaks võimaluse oma elu nullist alustada. Kuidas saaksin olla raevunud, kui saan nii hea võimaluse. Vastupidi, olen tänulik," arutles Otškalenko eelmisel nädalal oma lähituleviku vaatest. "Ma tõestan, et hirmud ei vasta tõele. Tõestan, et isegi minusugune kurjategija võib muutuda ja ühiskonnas normaalset elu elada."

Vangla ei toetanud Otškalenko enne tähtaega vabastamist. Sellega nõustus ka prokurör.

Toimus ka allkirjade kogumine. 3068 inimest toetas ettepanekut Otškalenkot mitte vabastada.

Kohus: Otškalenko vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet
Kohus otsustas täna jätta Vassili Otškalenko Tallinna Linnakohtu 15.10.1993. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1057/93 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi vabastamata.

V. Otškalenko pani toime rasked isikuvastased kuriteod, mille eest kohus karistas teda surmanuhtlusega. Surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega. Käesolevaks ajaks on Vassili Otškalenko viibinud vangistuses 29 aastat. Asjaolu, et isik on vangistusest ära kandnud 29 aastat, näitab üksnes formaalsete eelduste täidetust. V. Otškalenko tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal.

Karistusregistri andmetel omab Vassili Otškalenko käesoleval ajal ühte kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat vangistust kannab ta varguse, alaealise vägistamise katse ja alaealise vägistamise katse varjamise eesmärgil tahtliku tapmise eest. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on tema puhul suurenenud. Ta pani toime üliraske eluvastase süüteo ja seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Seega saab V. Otškalenkot vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohus on arvamusel, et V. Otškalenko puhul on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning isiku vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused ei maanda seda piisavalt. Kuna V. Otškalenko on pikka aega olnud tavaühiskonnast eemal, on tema puhul võimalike kohanemisraskustest tulenevate riskide maandamiseks hädavajalik tugiisik või pigem isegi rehabilitatsioonikeskusesse vabanemine, kus tal oleks spetsialistide abi võimalike probleemide õigeaegsel lahendamisel.

Kinnipeetav omab praegusel ajal ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, millest saab kohus järeldada vaid üht, et kui isik ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas reeglikohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda vabaduses tegema.

Vassili Otškalenkol puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuse jooksul töötanud. Praegust vangistust kannab ta muuhulgas ka varavastase teo eest, s.o varguse katse sisstungimisega. Seega vaatamata sellele, et V. Otškalenkol oli olemas töökoht, puudus tal oskus majanduslikult toime tulla ning praegusel ajal ei ole välistatud, et isik võib toime panna majanduslikuks toimetulekuks uusi kuritegusid.

Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et karistuse mõte ei ole üksnes õiguskorra kaitse või süüdimõistetu mõjutamine uusi kuritegusid mitte toime panema, vaid tegemist on ka vastutusega toimepandud kuriteo eest – KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistuse alus isiku süü. Seega ei sõltu isiku tingimisi vabastamine vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ära kantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud ega põhjendatud. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu elukoht ning lähedaste toetus vabaduses üles sooritatud kuritegusid ning kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava käitumiskontroll mööduks probleemideta ning leiab, et avavanglas viibimine mõjub käesoleval hetkel kinnipeetavale positiivsemalt, kui tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Vassili Otškalenko praegusel ajal vanglast tingimisi vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetu peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vassili Otškalenko tingimisi vabastamata.

Otsus ei ole veel jõustunud.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid