Prokurör ütles, et Memoriali õiguskaitsekeskuse finantstegevus on läbipaistmatu ega peegelda täielikult andmeid sissetulekute ja väljaminekute kohta. Prokuröri sõnul on organisatsioon varjanud välisfinantseeringu saamist ega ole täitnud seaduse nõuet märkida oma materjalidel, et tegemist on välisagendiga, ning eksperdid on avastanud selle materjalidest ekstremismi ja terrorismi heakskiitimise tunnuseid. Prokuratuuri hinnangul demonstreerib Memorial pidevalt põlgust Venemaa konstitutsiooni ja seaduste suhtes ning rikub kodanike õigusi ja õigust informatsioonile ligipääsule, vahendab Interfax.

Prokurör nimetas organisatsiooni likvideerimist kohaseks meetmeks kodanike õiguste ja riigi huvide järgimise seisukohalt.

„Alati, iga ilmaga, kaebame me igasuguse kohtuotsuse, mis ei ole meie kasuks, edasi. Alguses kodumaa kohtutesse. Vajadusel pöördume Euroopa inimõiguste kohtusse,” teatas Memoriali õiguskaitsekeskuse liige Jan Ratšinski Interfaxile.

Ratšinski tuletas meelde, et 2012. aastal esitas Memorial juba Euroopa inimõiguste kohtule kaebuse Venemaa välisagentide seaduse kohta ja selle menetlmine on surnud punktist juba edasi liikunud. „See saab olema lihtsalt lisa juba olemasolevale kaebusele,” ütles Ratšinski.

Moskva linnakohtu otsuse lubas edasi kaevata ka advokaat Mihhail Birjukov, kes ütles, et hagejatelt ei kuuldud kohtus, milliseid õigusi ja huve õiguskaitsekeskus täpselt rikkunud on ja millist kahju see tekitanud on.

„Likvideerimisotsust peame me täiesti sobimatuks nende rikkumisetega, mida prokuratuuri hagis mainiti,” ütles Birjukov.

Kohtusaalis olid Interfaxi teatel kohal Hispaania, Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, USA ja Saksamaa diplomaadid.

Eile rahuldas Venemaa ülemkohus peaprokuratuuri nõudmise Nõukogude Liidu repressioone uuriva rahvusvahelise organisatsiooni Memorial likvideerimiseks. Peaprokuratuuri esindaja Aleksei Žafjarov teatas kohtuistungil, et välisagendiks kuulutatud Memorial spekuleerib repressioonide teemal ja loob Nõukogude Liidust vale pildi kui terroristlikust riigist”.