Borrelli sõnul on asi küsimuses, kuidas saab EL kaasa lüüa läbirääkimistes Washingtoni ja Moskva vahel olukorra teravnemise üle Ukrainas ja Moskva nõutud julgeolekugarantiide üle.

„Me ei taha ega tohi olla kaasamata pealtvaataja, üle kelle pea otsuseid tehakse. Nii näeb seda ka USA välisminister Antony Blinken, nagu ta mulle 23. detsembril telefonivestluses kinnitas,” ütles Borrell.

„Kui Moskva tahab, nagu on teada antud, alates jaanuarist Euroopa julgeolekuarhitektuurist ja julgeolekugarantiidest rääkida, ei ole see ainult Ameerika ja Venemaa asi. EL peab nendel läbirääkimistel kohal olema, sellistel läbirääkimistel on mõtet ainult siis, kui need leiavad aset tihedas koordinatsioonis EL-iga ja EL-i osavõtul,” lisas Borrell. „See, kes tahab läbi rääkida Euroopa tulevase julgeolekuarhitektuuri üle, peab loomulikult ka eurooplastega rääkima. Euroopa julgeolek on meie julgeolek. Jutt käib meist. Selle üle ei saa ainult kaks riiki, Ameerika ja Venemaa või NATO ja Venemaa läbi rääkida, isegi kui Moskva seda nii ette kujutab. On Euroopa riike, kes ei ole NATO liitlased. Ei tohi olla Jalta 2. Ja kui, siis peab see olema Helsingi 2.”

„Jah, see on täpselt see, mida Moskva tahab: kaks tegijat, kes omavahel oma mõjupiirkondi jagavad. Venemaa tahab Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle läbi rääkida ilma Euroopa Liitu kaasamata – see on absurd. Me ei aktsepteeri seda. Midagi ei otsustata meie üle, ilma et me kohal oleksime,” ütles Borrell.

Borrelli sõnul on see esimene kord, kui venelased oma agenda kirjalikus vormis lauale panevad ja tõelise lepingu vormis.

„Seda teevad ainult võitjad: ütlevad, et sellised ja sellised on minu tingimused. Julgeolekugarantiide ning EL-i ja NATO itta laienemise lõpetamise nõudmine on puhtalt Vene agenda täiesti vastuvõetamatute tingimustega, eeskätt Ukrainat silmas pidades. On selge, et nendel läbirääkimistel alates jaanuarist ei saa juttu olla ainult Ukrainast ja NATO itta laienemisest. Me peaksime rääkima kõigist lepingu rikkumistest pärast Helsingi lõppakti vastuvõtmist 1975. aastal. Me ei ole nõus paljude arengutega Venemaa välispoliitikas ega ka mõnede arengutega, mida Venemaa oma siseasjadeks peab,” ütles Borrell.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid