Reoveeuuring: omikrontüvi pole Eestis veel valdavaks saanud
(30)
Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks jäänud eelmise nädalaga võrreldes samale tasemele. Valdavalt püsib viirusekogus Eesti suuremate asulate reoveeproovides mõõdukas. „Oleme nädala jooksul saanud teateid küll arvukatest omikrontüve põhjustatud kolletest Lõuna-Eestis, aga ka seal püsib viiruse üldine tase veel üsna muutumatu. Omikrontüve laialdast levikut reovees oleme näinud juba paari nädala jooksul. Viimasel nädalal on seda tüve rohkem Tartus, Pärnus ja Raplas, aga valdavaks pole see tüvi veel kuskil saanud,“ rääkis Tenson.
Eelmisel nädalal analüüsitud proovid näitasid uue viirusetüve leide Eesti eri paigust. Sellenädalast olukorda peegeldavaid andmeid on oodata 17. detsembri tööpäeva lõpuks.
Kuidas proove kogutakse?
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
