Die Welti andmetel peab väga suure mobiilsusega kiirreageerimisjõudude teravik ehk Very High Readiness Joint Task Force (VJTF) olema alates esmaspäevast valmis selleks, et nad saadetakse kriisipiirkonda seitsme päeva asemel viie päevaga. VJTF-i juhib praegu Türgi ja see koosneb umbes 6400 sõdurist.
Ka teised kiireageerimisjõudude üksused, nagu eriväed ja logistikud, on suurendatud valmisolekus, et olla kriisiolukorras valmis kiiremini tegutsema.
Die Welti andmetel tehti vastavasisuline otsus eelmisel nädalal Põhja-Atlandi nõukogus, kus on esindatud kõik NATO liikmesriigid. Enne seda tegi NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas, USA kindral Tod D. Wolters NATO riikide valitsustele ettepaneku lühendada mobilisatsiooniperioode.
Ukraina konflikti kõrval on liitlaste eesmärk parandada idapoolsete liikmesriikide (Poola, Rumeenia ja Balti riikide) kaitset, kirjutab Die Welt.
NATO esindaja ei tahtnud neid otsuseid Die Weltile kommenteerida. „Venemaa märkimisväärne sõjaline koondumine ümber Ukraina on alusetu ja õõnestab Euroopa julgeolekut. NATO liitlased on selgeks teinud, et Venemaa peab olema läbipaistev, deeskaleerima ja pingeid vähendama. Me oleme selgeks teinud ka selle, et igal edasisel agressioonil on hind ja tagajärjed. NATO Venemaa-suunaline poliitika jääb järjepidevaks: kaitse ja dialoog.”
