Kolm aastat ringi ekselnud kass jõudis peale pikki rännakuid omaniku juurde tagasi

Ludwig ilmus ühe Võrumaa kortermaja juurde talvel üksiku, nukra ja räsituna. Siis veel muidugi ei teatud, et ta Ludwig on – siis oli ta üks puna-valgetriibuline nimetu kass. Majas elas memm, kellel hakkas loomakesest kahju ning ta hakkas kassile süüa panema. Kust kohast kass tuli või mis plaanid tal olid, ei teadnud keegi.

Kasse ajab rändama uudishimu. Nad on väga uudishimulikud ja nad soovivad maailma uurida. Kassist maailmarändur eemaldub kodust, peatub siin ja seal ning vaatab, mis elu toob. Teame ju kõik Kiplingi muinasjuttu “Kass, kes kõndis omapead”. Samas ütleb inglise kõnekäänd: “Curiosity killed the cat.” Eesti keelde tõlgituna kõlaks see — uudishimu tappis kassi — ja tähendab, et liiga suur uudishimu võib põhjustada ohtlikke olukordi. Looduses ongi kass imepisike loomake ja ohutegureid ümbruses on palju. Rännaku ajal tuleb endale ka toitu otsida. Kui siis igapäevane toiduports on kuskil ühe koha peal päevast päeva saadaval ja selle kättesaamiseks ei pea vaeva nägema, jääbki kass võõras kohas paikseks.

Aga ka inimesed ei ole õnnetuste eest kaitstud. Memme tervis ütles üles ja enam ei olnud kedagi, kes kassi eest hoolitseks. Vallavalitsus leevendas memme muret ning kass jõudis Võru loomade varjupaika. Varjupaiga esimese tavaprotseduurina kontrolliti, kas loom on kiibistatud. Hurraa, kassil on kiip!

Nüüd said varjupaiga töötajad kontrollida, kas kiip on ka registrisse kantud ja omaniku kontaktid korrektsed. Enne tuli kontrollida kahte registrit, et andmed saada ja kass ei olnudki enam incognito. Selgus, et kassi nimi on Ludwig ja ta on 13 aastat ja 7 kuud vana isane kastreeritud kass, lühikese puna-valge karvastikuga. Järgmise sammuna tegid varjupaiga töötajad telefonikõne omanikule, kes teatas, et kass elas vaid ajutiselt tema juures ja kassi peremees on hoopis teine inimene, kelle nimi neile avaldati.

Võru varjupaiga juhatajale tundus nimi tuttav ja ajusopist kerkis esile mälestus — sama inimene oli kunagi varjupaigast endale koera võtnud. Maailm on väike! Teele läks teade Facebooki kaudu ja varsti heliseski varjupaiga telefon. Härra oli väga üllatunud, et kass veel elas. Kunagi Saksamaalt Eestisse kolides tuli temaga kaasa kaks Saksamaal varjupaigast võetud kassi. Üks neist elab kodus, aga Ludwig oli juba kolme aasta eest kadunuks jäänud. Ludwig väärib tõesti maailmaränduri tiitlit, kuigi see just hea varjundiga ei ole. Nüüd on igatahes soliidses eas kass oma päriskodus tagasi ja ka varjupaiga töötajatel on selle üle väga hea meel. Tuleb loota, et kassist vanahärra oskab hinnata kodusoojust ja enam seiklema ei kipu.

Ludwigi loost tuleb hästi välja, kui tähtis on lemmiklooma kiibistamine ja mitte ainult. Ka andmed peavad olema registreeritud ning õiged. Ainult siis jõuavad rännumehed oma päris koju tagasi.

Iga oma lemmikloomast hooliv omanik laseb lemmiku kiibistada ja kontrollib, et andmed saaks registrisse kantud. Oma andmeid saab ise sisestada veebiaadressil llr.ee, kuhu tuleb ID-kaardiga sisse logida. Kontaktandmete muutumisel saab samal aadressil neid ka korrigeerida. Ainult korrektne telefoninumber tagab, et looma sattumisel varjupaika saadakse omanikuga ühendust.

• Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirjas Käpa all. Autor: Anneli Matsi

• Delfi lükkas juba teist talve käima erilehe #JagameHead, kuhu koondame positiivseid ja inspireerivaid uudiseid ning lugusid inimestest, kogukondadest, ettevõtmistest, algatustest. Ootame südamlikke ja inspireerivaid lugusid ning vihjeid, sest head lood on jagamiseks. Kirjuta meile: [e-mail]!