USA luurehinnangute järgi on Venemaa eesmärk näidata Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid oskamatu ja kaitsetuna ning võib-olla tekitada ettekääne sissetungiks.

Ameerika ametnike sõnul ei ole Venemaa küberkampaania Ukraina vastu hetkekski katkenud, kuigi selle intensiivsus on kuni viimase ajani olnud madal. Intervjuudes ütlevad USA ametnikud ja eksperdid aga, et viimase kuuga on tegevus taas aktiviseerunud, kuigi avalikkuse tähelepanu on keskendunud Vene vägede koondamisele Ukraina piirile.

„See on laiaulatuslik kampaania, mis on suunatud mitmete Ukraina riigiasutuste, sealhulgas siseasjade – politsei – ja nende elektrivõrkude vastu,” ütles Venemaa kübertegevuse juhtiv uurija ja Washingtonis asuva uurimisgrupi Silverado Policy Accelerator juht Dmitri Alperovitch.

Lapsena Venemaalt USA-sse emigreerunud Alperovitch ütles, et Venemaa president Vladimir Putin peab küberrünnakuid „lahinguvälja ettevalmistamiseks”.

New York Timesile rääkisid Venemaa kübertegevusest umbes tosin USA anonüümseks jäänud ametnikku. Keskenduti sellele, kas Putin arvab, et Ukraina infrastruktuuri halvamine on tema jaoks parim võimalus põhieesmärgi – Ukraina valitsuse kukutamise ja nukurežiimi võimule upitamise – saavutamiseks.

Ühe USA kõrge luureametniku sõnul on arvestus selline, et küberrünnak ei nõua Ukraina okupeerimist ega too kaasa nii palju sanktsioone kui füüsiline sissetung.

USA ametnikud keeldusid kirjeldamast kübermeeskondi, mis on Ukrainasse saadetud. „Me oleme ammu toetanud Ukraina jõupingutusi küberkaitse tugevdamiseks ja kübervastupidavuse suurendamiseks,” teatas USA presidendi Joe Bideni administratsioon.

Briti valitsuse esindaja ütles, et Suurbritannia ja tema liitlaste abi on iseloomult kaitseotstarbeline.

Anonüümseks jäänud ametnike sõnul kaalub USA suuremat missiooni kohapeal, sealhulgas küberväejuhatuse ressursside kaasamist.

Ukraina elektrivõrk on ehitatud Nõukogude Liidu ajal ja ühendatud Venemaa omaga. Seda on uuendatud Vene osadega. Tarkvara on ründajatele sama tuttav kui kaitsjatele.

USA energiaministeeriumi endine küberekspert Sean Plankey ütles New York Timesile, et Vene häkkerid mõistavad süsteemi iga lüli ja tõenäoliselt on neil ka abilisi seespool.

Kübermaailmas ei ole laialdast konsensust selle üle, mis kujutab endast sõjaakti. Ei ole ka üksmeelt selle üle, kui rängalt võib Putin Ukrainat kahjustada ilma Lääne vastust esile kutsumata. Varem ei ole Vene küberrünnakutele Ukraina vastu peaaegu üldse vastatud.

2015. aastal toimus rünnak näiteks detsembri lõpus, kui oli teada, et tööl oli tavapärasest vähem inimesi. Et pühade aeg on taas lähenemas, et USA ametnikud häireseisundis. Luureandmetega tuttavate allikate sõnul tuleb aga Putini küberrünnak kõige tõenäolisemalt pärast õigeusu jõule ehk jaanuari esimese nädala lõpus.

USA senaator Angus King, kes on luurekomitee liige, ütles intervjuus, et kui Venemaa sissetung aset leiab, on esimesed märgid sellest küberruumis.

„Ma arvan, et ei ole vähimatki kahtlust, et kui tuleb invasioon või muud laadi sissetung Ukrainasse, algab see küberiga,” ütles King.

Kingi arvates peaks USA deklareerima, millised on küberrünnakute tagajärjed.

Esindajatekoja liige Mike Gallagher ütles, et USA peaks püüdma küberrünnakut ära hoida, tehes selgeks, et see kutsub esile tugeva vastuse.

„Me peaksime valmistama ette oma enda kübervastust,” ütles Gallagher. „Meil on kübervaldkonnas väga võimasid relvi, mida me võiksime Putini vastu kasutada, kui ta otsustab edasi minna. Me paistame lõhestatuna, aga on palju võimalusi, et takistada selle arenemist täiemõõtmeliseks kriisiks.”

Küberoperatsioon on Moskvale täiemõõtmelisest sõjalisest operatsioonist meelepärasem, sest Venemaa saab tegutseda eitatavuse õhukese loori all.

Putini jaoks on küberrünnak, mida ta saab ametlikult eitada, aga mille kohta ei ole kellelgi kahtlusi, et see on tema kätetöö, parim võimalus.

„Putini-suguse jaoks on osa sellest olla nähtav, edastada sõnum,” ütles USA endine küberluuretegelane Jim Richberg. „Nad võivad olla head, aga hea olemine ei tähenda, et nad tahaksid olla nähtamatud.”