Kui loetud oli 99,95% häältest, juhtis Boric enam kui 55% häältega. Tema parempopulistist konkurent José Antonio Kast kogus üle 44% häältest ja tunnistas kaotust. Boric annab ametivande 11. märtsil.

21. novembri avavoorust edasipääsenud kandidaadid esindasid poliitilisi vastaspooluseid. Valimiste üheks põhiteemaks oli küsimus, kuidas reageerida 2019. aastast toimuvatele massimeeleavaldustele ja rahutustele. Parempopulistist Kast lubas näidata meeleavaldajate vastu kõva kätt, kaitsta Tšiili euroopalikku pärandit multikultuursuse eest ning anda armu diktaator Augusto Pinocheti endistele kaastöölistele. Muu hulgas lubas ta keelustada abordi ja kärpida makse.

Vasakpopulistist Boric oli kümme aastat tagasi üks peamiseid tudengite meeleavalduste korraldajaid. Tema valimislubadused puudutasid tervishoiu kättesaadavuse parandamist, õppelaenude kustutamist ja rikaste maksukoormuse tõusu. Kampaania ajal koondusid kummagi kandidaadi taha ka mõlema leeri äärmuslased, mis andis vastaspoolele võimaluse üksteist vastavalt parem- ja vasakäärmusluses süüdistada.

Vastandumisest hoolimata tunnistas avavoorus esimeseks tulnud Kast oma kaotust juba valimispäevale järgneval ööl. “Tänasest on [Boric] Tšiili valitud president ja väärib meie kõigi austust ja konstruktiivset koostööd,” kirjutas poliitik sotsiaalmeedias. “Tšiili tuleb alati esimesena.”

35-aastasest Boricist saab riigi ajaloo noorim president. Ta tänas võidukõnes kõiki valijaid, kaasa arvatud neid, kes hääletasid tema oponendi poolt. Järgmisel aastal seisab riigil ees põhiseadusreferendum, uue põhiseaduse projekt on ettevalmistamisel. Riiki räsib endiselt pandeemia tekitatud majanduskriis ning pealinnas Santiagos jätkuvad politsei ja meeleavaldajate iganädalased kokkupõrked.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid