Moskva: NATO jäägu piiridesse, mida lubati Nõukogude Liidule

Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško tervitas kuuldusi, et NATO hakkab Kremli nõudmisi julgeolekugarantiide osas arutama. Ajakirjanike küsimustele vastates nimetas Venemaa esindaja muu seas Baltimaid Peterburi eeslinnaks ja leidis, et NATO peaks taanduma piiridesse, mida lubati Nõukogude Liidule.

Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht väitis nimelt eile, et NATO hakkab Venemaa julgeolekuettepanekuid arutama, kuigi ei lase Moskval alliansi sõjalist positsiooni dikteerida. "Me peame omavahel rääkima, mis tähendab Venemaa esitatud ettepanekute arutamist. See on õige ja oluline," lausus Lambrecht. "Aga ei saa juhtuda, et Venemaa dikteerib NATO partneritele, kuidas nad võivad end positsioneerida."

Vene asevälisministri sõnul võib teha sellest aga järelduse, et Venemaal ei ole julgeolekugarantiide küsimuses Euroopa Liidu riikidega midagi arutada, sest need on NATO täieliku kontrolli all, vahendab TASS.

"Isegi kui lähtume sellest, et NATO töötab konsensuse alusel, saab loomulikult määravaks USA seisukoht, nagu juba tavaks," ütles Gruško pühapäeval ajakirjanikele.

"Mul on siiski väga hea meel Euroopa Liidu avalduse üle, et nad on valmis arutama Venemaaga julgeolekuküsimusi Venemaa-NATO nõukogu raames," ütles asevälisminister. "Tegime varem ettepaneku luua Venemaa ja EL-i julgeolekunõukogu, et võiksime pidada otsedialoogi ja arutelu Euroopa julgeoleku üldistes küsimustes ja seda kuni ühisotsuste tegemise võimaluseni kindlatel regionaalsetel teemadel, ent toona Euroopa Liit ei nõustunud sellega."

"Tänane Euroopa Liidu avaldus tähendab vaid üht: sõjalise julgeoleku vallas on Euroopa Liit NATO täieliku kontrolli all. See on kõik. [Euroopa riikide] ambitsioonid kanda suuremat sõjalis-poliitilist rolli, muutuda USA-st vähem sõltuvaks, ei leia praktilist kehastust," tõdes Gruško.

Venemaa asevälisministri sõnul tuleks NATO-l oma idatiivast loobuda. "NATO laienemise taga on avatud uste poliitika. Seda ei eksisteerinud enne Bill Clintonit – võib-olla vajas ta hääli –, nad mõtlesid välja avatud uste poliitika. Aga see väljus piiridest. See on vastuolus alliansi enda huvidega, sest igasugune laienemine suurendab alliansi enda haavatavust," ütles Gruško.

Venemaa esindaja lausus, et Saksamaa taasühendamise perioodil allianss ei deklareerinud, et "NATO-ga võib liituda iga riik, et neil on valikuvabadus". "Nad ütlesid, et NATO ei liigu ida poole tolligi. Saksamaa küsis Nõukogude Liidult luba NATO-sse astuda ja lahendus leiti – ma ei ole valmis praegu kommenteerima, kas see oli õige. (...) Jääge liiduks nendes piirides, mida Nõukogude juhtkonnale lubati. Kelle eest nad end nüüd kaitsevad? Milline on oht idast? Poola, Ungari?"

Tema sõnul ei arvestanud NATO ka sellega, et Balti riigid on alliansi põhiterritooriumiga ühendatud Suwałki koridori kaudu. "Nüüd püütakse seda haavatavust neutraliseerida, paigutades sinna (Baltimaade – toim) lisajõude, aga neid lähetatakse tegelikult Peterburi eeslinna," kuulutas Gruško.

"Kui me jätkame selles suunas liikumist, on see ilmselge tee stsenaariumini, mida me kõik peame vältima. Ja see, mida me praegu oleme teinud (julgeolekugarantiide nõudmine – toim), on väga selge," ütles Gruško.

Tema sõnul on läbirääkimiste puhul kõige olulisem strateegiline dialoog USA-ga. "Tähtsaim element on loomulikult strateegiline vestlus USA-ga, keda me teavitasime ka sellest, et meil on olemas läbirääkimiste meeskond, kes on valmis igal ajal alustama sisulist tööd lepingu esialgse tekstiga, mille me ameeriklastele esitasime,” lausus asevälisminister.

"Meile heidetakse ette liigset avameelsust, aga meie esitatud [nõudmised] on täiesti selged," lisas Gruško. Tema sõnul lähtub Venemaa sellest, et "praegu on rahvusvahelistes suhetes riskantne ja pöördeline aeg, kui vihjed, mingid manitsused, signaalid ja silmapilgutused enam ei tööta, tuleb lihtsalt maha istuda ja rääkida".

Venemaa esitas reedel läänele nõudmiste nimekirja, mis hõlmas NATO pataljonide väljaviimist Poolast, Eestist, Lätist ja Leedust ning õiguslikult siduvat garantiid, et NATO loobub igasugusest sõjalisest tegevusest Ida-Euroopas ja Ukrainas. Ühtlasi nõudis Kreml, et NATO annaks tõotuse, et Ukrainast ei saa kunagi alliansi liiget.