Venemaa esitas reedel läänele nõudmiste nimekirja, mis hõlmas NATO pataljonide väljaviimist Poolast, Eestist, Lätist ja Leedust ning õiguslikult siduvat garantiid, et NATO loobub igasugusest sõjalisest tegevusest Ida-Euroopas ja Ukrainas, vahendab Reuters.

Ühtlasi nõudis Kreml, et NATO annaks tõotuse, et Ukrainast ei saa kunagi alliansi liiget.

"Meil tuleb lahendada praegused pinged diplomaatilisel tasandil, aga sama hästi ka usaldusväärsete heidutusvahendite abil," ütles Lambrecht ajakirjanikele oma esimesel visiidil Saksa vägede juurde Leedus.

"Me peame omavahel rääkima, mis tähendab Venemaa esitatud ettepanekute arutamist. See on õige ja oluline," lausus ta. "Aga ei saa juhtuda, et Venemaa dikteerib NATO partneritele, kuidas nad võivad end positsioneerida."

Lääs on ähvardanud Venemaad karmide majandussanktsioonidega, kui Moskva peaks alustama sõjalist tegevust Ukraina piiril. Moskva aga väidab, et reageerib ainult ohtudele, mis tulenevad Kiievi üha tihedamatest suhetest NATOga.

Leedu kaitseminister Arvydas Anusauskas süüdistas pühapäeval Venemaad katses lüüa alliansi vahele kiilu ning ütles, et NATO ei tohi lubada Moskval Euroopat mõjusfäärideks jagada.

"Me peame toetama Ukrainat kõigi vahenditega, sealhulgas lahingrelvadega," lisas Anusauskas, täpsustamata, milliseid relvi ta täpsemalt silmas pidas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid