Friedrich Merzist saab Kristlike demokraatide kolmas juht pärast Angela Merkeli 18 aastat kestnud valitsemisaega. CDU viimane juht Armin Laschet astus tagasi pärast septembris saavutatud partei ajaloo halvimat tulemust parlamendivalimistel.

66-aastase Merzi poolt hääletas 62 protsenti hääletusel osalenud partei liikmetest, talle järgnesid Norbert Röttgen 26 ja Helger Braun 12 protsendiga. Hääletus oli CDU jaoks uudne - kui varem on erakonna juht valitud delegaatide ringis, said seekord hääle anda kõik 400 000 lihtliiget. Merzi ülekaalukas võit uue hääletussüsteemiga kinnitas paljude poliitikavaatlejate eeldust, et partei lihtliikmeskond, kelle keskmine vanus on üle 60, on märksa konservatiivsem kui juhtkond.

Vastuoluline kuvand ja suund paremale

Merzi tee tippu pole olnud kaugeltki roosiline. Ta taandus suurest poliitikast enam kui kümnendi eest, pärast seda, kui tähelendu alustav Angela Merkel ta 2002. aastal Kristlike demokraatide fraktsioonijuhi kohalt välja puksis. Oma comeback'i alustas ta 2018. aastal, kuid sai CDU juhi valimistel lüüa. Sama juhtus tänavu jaanuaris. "Tore, et meie riigis on kombeks inimestele ka kolmas võimalus anda," tögas CDU asejuht pärast Merzi eilset võitu Twitteris.


Politico.eu kirjutas Merzist möödunud aasta novembri artikli pealkirjaga "Saage tuttavaks – Saksa Donald Trump". Väljaanne kirjeldab teda kui "visa vanameest, kes toob paralleele geide ja pedofiilide vahel, vihkab Angela Merkelit ning ei saaks ajavaimust (saksa k. Zeitgeist) rohkem maas olla". Trumpi võrdlustele aitab kaasa Merzi isiklik vara, mille suurust hinnatakse miljonites eurodes ning mille hulka kuulub kaks eralennukit.

Spekuleeritakse, et endise europarlamendi liikme juhtimisel võtab CDU tugeva kursi paremale - samm, mida konkurendid on nimetanud vähikäiguks. Merz on aga Merkeli-eelse CDU suur austaja ning ütleb, et pikaaegne liidukantsler vedas partei liialt vasakule. Eriti valjult kritiseeris Merz Merkelit 2015. aasta migratsioonikriisi ajal.

"Ma paikan [CDU suunda] samm-samult," kommenteeris Merz pärast võitu. Samuti näete minult ühte-kahte soovitust, mida te minult kõige vähem ootasite."

Pole veel teada, kas Merz võtab üle ka parem-tsentristide parlamendirühma, Bundestagi suurima opositsioonifraktsiooni juhtimise, mis teeks temast de-facto opositsioonijuhi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid