11. aprilli 2021 päeval vestlesid politseiametnikud Tallinna vanalinnas ühe naisega, kui lähenes Elvis Brauer, kes asus politseiametnikele esitama küsimusi viimaste tegevuse kohta. Tekkis sõnavahetus kaebaja ja politseiametniku vahel. Politseiametnikud nõudsid, et kaebaja esitaks enda isikut tõendava dokumendi, millest kaebaja keeldus.

Seejärel võtsid politseiametnikud kaebajast kinni ja toimetasid ta konvoibussi juurde, kus tehti talle turvakontroll, mille käigus leiti kaebaja taskust rahakott, kus oli ka isikutunnistus. Seejärel paigutati kaebaja kell 13.28 konvoibussi kongi, kust ta vabastati kell 14.17.

Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles PPA toimingute, mis seisnesid kaebaja isikusamasuse tuvastamises, tema suhtes turvakontrolli ja läbivaatuse läbi viimises ning tema politseisõidukis kinni pidamises, õigusvastasuse tuvastamist. Samuti nende toimingute käigus kaebajale tekitatud 400 euro suuruse varalise kahju hüvitamist ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.

Halduskohus leidis, et PPA tegevus, mis seisnes kaebaja paigutamises konvoibussi kongi ning tema seal kinni pidamises, oli õigusvastane.

Küll aga olid PPA toimingud, mis seisnesid kaebaja isikusamasuse tuvastamises, sealhulgas vahetu sunni kasutamises ning turvakontrolli teostamises, kohtu hinnangul õiguspärased.

Kohus märkis, et Korrakaitseseaduse kohaselt võib politsei isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Samuti on politseil selleks õigus peatada isik ja nõuda isikusamasuse tuvastamist võimaldava dokumendi esitamist.

Antud asjas sekkus kaebaja politseiametnike poolt ametikohustuste täitmise raames tehtavatesse toimingutesse, asudes politseiametnikke häirima. Olukorras, kus kõrvaline isik sekkub politsei toimingutesse ilma, et tal selleks mistahes üheselt arusaadavat põhjust oleks ehk kus sellise isiku motiivid ja eesmärgid ei ole politseiametnikule selgelt arusaadavad, võib politseiametnik ohtu eeldada ja võtta selle neutraliseerimiseks vajalikke vastumeetmeid.

Objektiivsetele asjaoludele hinnangu andmisel ja ohu tuvastamisel on politseiametnikul avar kaalutlusruum, mis tähendab seda, et hinnang ohu esinemisele ei tohi olla ilmselgelt meelevaldne. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul nõnda ei olnud. Kohus märkis, et antud asjas tuli silmas pidada ka avaramat konteksti, nimelt kaebajaga seotud sündmused leidsid aset meeleavalduse toimumiskoha (Tallinnas Vabaduse väljaku) vahetus läheduses.

Politseiametniku ametiülesannete põhjendamatu takistamine on iseenesest käsitatav korrarikkumisena, seda ka siis – nagu see käesoleval juhul oli – kui kaebajale võis selle info pinnalt, mis temani jõudis, jääda mulje, et politseiametnikud käituvad eelnimetatud naise suhtes õigusvastaselt. Selles olukorras võis politseiametnik asuda seisukohale, et esineb korrarikkumise toime panemise oht.

„Teadmata, miks kaebaja nii käitub ja mida ta sellega saavutada soovib, ei pidanud politseiametnikud välistama võimalust, et kaebaja hakkab avalikku korda rikkuma. Selles olukorras oli kaebajalt tema isikusamasuse tuvastamiseks dokumendi esitamise nõudmine mitte üksnes põhjendatud, vaid tegelikult ainumõeldav samm“ leidis kohus.

Kohus märkis, et kohtule esitatud tõenditest nähtus, et politseiametnik hoiatas kaebajat vahetu sunni kohaldamise eest, öeldes, et kui kaebaja oma dokumenti ei esita, kasutab politsei jõudu. Kaebaja pidi sellest aru saama. Kuna kaebaja talle politseiametniku poolt seaduslikult antud korraldust ei täitnud, oli jõu kasutamine kohtu hinnangul lubatav.

Olukorras, kus isik ei ole nõus, hoolimata politseiametniku korraldusest, oma isikut tõendavat dokumenti esitama, on isiku selleks politseiasutusse toimetamine viimane võimalus. Politseiasutusse toimetamine eeldab turvakontrolli läbi viimist. Kui sellise turvakontrolli käigus toimuval läbikompamisel ilmneb, et isiku taskus on võimalik dokument (või rahakott, kus tavaliselt inimesed dokumente kannavad), võib turvakontrolli teostaja selle taskust välja võtta ja selle sisu läbi vaadata, veendumaks, kas isikusamasuse tuvastamist võimaldav dokument seal on. „Käesoleval juhul oli kaebajal dokument kaasas ning just sel põhjusel osutusidki edaspidised toimingud ehk kaebaja paigutamine sõiduki kongi ja seal kinni pidamine õigusvastaseks“ selgitas kohus.

Küll aga ei olnud õigusvastane turvakontrolli läbiviimine ja kaebaja riiete, sh tasku ja seal olnud asjade läbivaatus. Kuid selleks, et politsei saaks veenduda dokumendi ehtsuses, võrrelda kaebajat dokumendifotoga või vajadusel kontrollida kaebaja isikut oma andmekogudest, ei olnud kohtu hinnangul kaebajat vaja paigutada kongi.

Kokkuvõtvalt oli põhjendatud kaebaja osas nii isikusamasuse tuvastamine kui turvakontroll, kuid õigusvastane oli kaebaja paigutamine politseisõiduki kongi. See tegevus kvalifitseerub vabaduse võtmisena ning seaduse kohaselt võib füüsiline isik temalt vabaduse võtmise korral nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Seetõttu rahuldas kohus selle osas kaebuse ja mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja 50 eurot ja 50 senti.

Kaebaja väide varalise kahju tekkimise kohta kohtus esitatud tõenditega veenvat kinnitust ei leidnud ja see jäi rahuldamata.