147 hoiatustrahvi läksid mehele maksma 3500 eurot. PPA: ootame veapunktisüsteemi jõustumist, praegu jäävad käed lühikeseks

Plaanitav veapunktisüsteem annaks võimaluse saririkkujaid saata kohustuslikus korras koolitusele või psühholoogi juurde ning vajaduse korral võtta neilt ära juhtimisõigus.

Politsei andmetel pani tänavu 648 inimest toime neli või rohkem liiklussüütegu. Rekordiliselt määrati hoiatustrahve 55-aastasele mehele, kelle puhul liikluskaamera tuvastas piirkiiruse ületamise lausa 147 korral.

Mees on nüüdseks trahvid tasunud. Kokku läksid 147 trahvi saririkkujale maksma 3500 eurot.

PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on politseil alust arvata, et mees pole siiski ise kõiki neid rikkumisi toime pannud.

"Teadupärast fikseerivad kiiruskaamerad kiiruse ületamise korral auto registreerimisnumbri ja trahviteade tuleb auto omanikule. Ilmselt mees siiski iga kord sõidukit ise ei juhtinud, vaid seda on tegi ka keegi teine ning sõiduki omanik ei ole sellest lihtsalt politseile teada andnud," rääkis Loigo.

Kehtivad seadused on sellistele saririkkujatele soodsad. Eri rikkumiste eest saadud hoiatustrahve pole võimalik üheks suureks karistuseks liita.

"Praeguste seadustega jäävad politsei käed sääraste korduvate liiklusrikkujate mõjutamise puhul lühikeseks," tõdes Loigo. "Politsei ootab väga veapunktisüsteemi jõustumist. See tooks kaasa lisamõjutusmeetmed teatud arvu rikkumiste ja veapunktide täitumise korral. Näiteks peab siis inimene läbima koolituse, minema psühholoogi juurde või kaotab juhtimisõiguse."

Veapunktisüsteem peaks jõustuma Eestis hiljemalt 2025. aastal.