Kuna suurkiskjad on Euroopa Liidu elupaiga direktiivi järgi esmatähtsad liigid ja seega kaitse all, Eestil on eriluba nende küttimiseks, siis selleks et nende liikide seisund ei halveneks, oleks soodne, et need liigid oleks meie metsades ka tulevikus, rääkis MTÜ Eesti Suurkiskjad juhatuse liige Eleri Lopp-Valdma rääkis Delfi „Erisaates“. Ta lisas, et selleks peab riik ette näitama läbimõeldud tegevuskava, mis näitab, et need liigid on turvaliselt kaitstud.

MTÜ on aga kava ettepanekutes välja toonud olulise nõrkuse: nimelt võidakse hunte ja karusid üle küttida ja nõnda nende arvukust vähendada suisa nii, et karust võib saada ohustatud liik. „Eelkõige on eesmärk neid kaitsta ja alles siis saame rääkida, kui tõesti vaja, küttimisest,“ sõnas Lopp-Valdma.

1x
00:00

Ta heitis ette, et arvukese määrad, mis kavas välja toodud, on ebatäpsed ja umbmäärased. „Tegemata on teaduspõhised alusuuringud, mis kinnitaksid, et just need seatud arvukuse määrad on piisavad, et tagada nende liikide jätkusuutlikkus – et nad tulevikus välja ei sureks, ohtu ei satuks.“ Lopp-Valdma lisas, et kava ei keskendu peaasjalikult kiskjate kaitsmisele, vaid põhjuste leidmisele, miks neid küttida.

Sarnane kaitsekava kehtis ka möödunud kümnel aastal. Lopp-Valdma märkis, et selle ajaga langes ilveste arvukus oluliselt ja tänaseks on ilves ohustatud liik. „Ilveseseisundi drastiline halvenemine näitab selgelt, et see tegevuskava ei olnud piisav, et sellist olukorda vältida. Ja seega ei ole välistatud, et sama ei juhtuks ka karu ja hundiga.“

Lopp-Valdma märkis, et hunt on juba ohustatud liik, kuid karu on veel temaga võrreldes paremas seisus.

MTÜ ütleb ettepanekutes, et karu praeguse populatsiooni juures ei ole täheldatud selliseid olulisi majanduslikke või sotsiaalseid kahjusid, et nende arvukust peaks kärpima. Samas on keskkonnaameti loodavas kavas välja toodud, et karud tekitavad Eestis kahjustusi mesitarude rüüstamisega ning aastatel 2005–2012 oli Euroopas keskmine kulu ühe asurkonnas oleva karu kohta aastas 1 800 eurot.

Lopp-Valdma arvas aga, et summad on aastate jooksul suurenenud, sest mesinikud on saanud teadlikumaks kahjude esitamise võimalustest. „Loomulikult on see probleem (mesitarude rüüstamine – toim), aga me peame õppima koos elama,“ tõdes ta, kuid lisas: „Karude tapmine ei ole lahendus, vaid lahendus on mesitarude kaitsmine.“

Keskkonnaamet karude arvukuse pärast ei muretse

Keskkonnaamet aga ei karda, et karude arvukus võiks uue kavaga väheneda. „Tegelikult see kava ei määra üldsegi, kui palju karusid või teisi suurkiskjaid võib küttida,“ ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. Ta lisas selgituseks, et kava määrab ära alampiiri, kust allapoole ei tohi liigi arvukus langeda. „Kava ei kinnita küttimismahtu.“

Kukk märkis, et uus kava on karude suhtes isegi soosivam, sest praegu kehtiva kava kohaselt on alampiir karudele 60 pesakonda, aga uues kavas 70 pesakonda. „Oleme teinud selle kava parima teadmise põhjal,“ kinnitas ta, vastates Eleri Lopp-Valdma kriitikale, nagu ei oleks arvukuse määrad pandud paika piisavalt teaduspõhiselt. Kukk nentis siiski, et alati saab olla põhjalikum ja selle nimel ka töötatakse.

Kukk tõi veel välja, et karude arvukus on võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga tõusnud.

Kukk tõdes, et karusid kütitakse selleks, et hoida nende arvukust kontrolli all ja et kahjustusi oleks vähem. Ta ütles, et karude arvukuse tõusuga on kasvanud ka kahjustused, kuid möönis, et küttides ei saada alati kätte konkreetset nuhtlusisendit, kuid küttimine tekitab populatsioonis inimpelglikkust, mis võimaldab omakorda hoida arvukust teatud tasemel. Kukk nõustus Valdmaga, et ennekõike tuleb tegeleda inimeste ja suurkiskjate vaheliste konfliktide ennetamisega, paigaldades näiteks mesitarude ümber elektrikarjuseid.

Kõigest täpsemalt Delfi „Erisaatest“.