Saksamaa saatis protestiks Moskva koostöö puudumise vastu asja uurimisel pärast mõrva riigist välja kaks Vene diplomaati, vahendab AFP.

Eelmisel aastal Krassikovile süüdistust esitades teatas prokuratuur, et usub, et mõrva tellis Venemaa.

Süüdistuse järgi lähenes süüdimõistetu Kavtarašvilile jalgrattal selja tagant ja tulistas summutiga varustatud püstolist Glock 26 kaks lasku. Kui ohver oli maha langenud, tulistas Krassikov teda veel pähe. Kavtarašvili suri kohapeal ja Krassikov põgenes jalgrattal.

Politsei leidis hiljem püstoli, paruka ja jalgratta sündmuskoha lähedalt Spree jõest.

Prokuratuur teatas Krassikovile eluaegset vanglakaristust nõudes, et ta on tuvastatud kui „Vene eriteenistuse FSB eriüksuse ülem”.

„Ta likvideeris kättemaksuaktina poliitilise oponendi,” ütles prokurör Lars Malkies.

Varasemal kohtuistungil ütles süüalune oma advokaadi Robert Ungeri vahendusel, et ta on Vadim Sokolov, „venelane, vallaline ja ehitusinsener”.

Mees väitis, et ei tunne kedagi Krassikovi-nimelist.

Prokuratuuri sõnul reisis mees enne mõrva turistina. Ta saabus 17. augustil Pariisi, kus külastas vaatamisväärsusi, ja sõitis siis Varssavisse.

Fotod mehe turistikattevarjust leiti mobiiltelefonist Poola hotellist, kus ta enne 22. augustil Berliini sõitmist peatus.

Pärast mõrva Krassikov vahistati.

Venemaa president Vladimir Putin on nimetanud Tiergarteni mõrva ohvrit „võitlejaks, väga julmaks ja veriseks”, kes võitles tšetšeeni separatistide ridades Vene vägede vastu ja on seotud ka pommirünnakutega Moskva metroos.

Saksa meedia teatel elas ohver üle kaks mõrvakatset Gruusias, enne kui palus varjupaika Saksamaal, kus ta oli enne tapmist mõned aastad elanud.