Teadusnõukoja liige Irja Lutsar märkis Delfile, et praegu on nii maailma kui ka kohaliku tasandi teadlaste seas pooleli arutelu, mille alusel üritatakse selgeks teha tõhustusdooside võimalikult efektiivne manustamine.

Kui siiani on räägitud, et tõhustav annus koroonavaktsiini tuleks manustada viie või kuue kuu möödudes alates esmase vaktsineerimiskuuri lõppemisest (vastavalt vaktsiinile), siis immuunpuudulikkusega inimeste puhul võib see aeg olla kolm kuud.

"Ka Eestis oleme algatanud selle arutelu. Ei saa kohe siiski kindlalt öelda, millise otsusega võivad diskussioonid lõppeda," tõdes Lutsar. Tema sõnul pole praegu veel võimalik avalikkusele selles vallas ühest vastust anda.

Ta märkis, et kui tõhustusdoose hakataksegi varem manustama, siis ainult väga kindlatel põhjustel.

"Puhtalt immunoloogiliselt kehtib üldiselt tõhustusdoosi puhul mõte, et mida hiljem, seda parem. Kuid mõnel inimesel võib olla tõhustavat doosi tarvis varem kui kuue kuu möödudes. Nagu COVIDi puhul ikka, oleme näinud, et tõde peitub detailides," selgitas Lutsar. Tema sõnul on varasema tõhustusdoosi manustamise puhul sihtgrupiks isikud, kelle immuunsus on nõrgem. "Vaktsiinid pole püha vesi, mida igaühele mõtlemata jagada. Seepärast me teadlastena mõtleme ja loeme - teadus ongi ju teadus."

Lutsar märkis, et otsus tõhustusdooside varasema manustamise kohta tuleb Euroopa ravimiametist kindlasti veel selle aastakäigu sees.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid