Kõigepealt Lõuna-Aafrika Vabariigis tuvastatud ja 24. novembril WHO-le raporteeritud omikrontüvel on suur hulk mutatsioone, mis pani kohe häirekellad helisema, vahendab AFP.

Esialgsed andmed viitavad sellele, et see võib olla osaliselt resistentne vaktsiinidele ja on nakkavam kui deltatüvi, mis oli seni üle maailma levinuim.

WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles ajakirjanikele, et omikrontüvest on teatatud 77 riigis ja see on ilmselt levinud enamikku riikidesse märkamatult „kiirusega, mida me ei ole näinud ühegi varasema variandi puhul”.

Kuigi Suurbritannia teatas esmaspäeval ilmselt maailma esimesest omikronisurmast, ei ole veel tõendeid, et omikron põhjustaks raskemat haigust.

WHO andis eile põhjust ka ettevaatlikuks optimismiks, teatades, et Aafrikas on juhtumite arv viimase nädalaga tohutult kasvanud, aga surmade arv on võrreldes varasemate lainetega väiksem.

Siiski õhutas WHO riike kiiresti tegutsema, et nakatumist ohjeldada ja oma tervishoiusüsteeme kaitsta, ning hoiatas liigse enesega rahulolu eest.

WHO ekspert Bruce Aylward hoiatas kiirete järelduste tegemise eest, et see on kerge haigus.

„Me võime seada end väga ohtlikku olukorda,” lisas Aylward.

Lõuna-Aafrika Vabariigi uuring on näidanud, et kaks doosi Pfizeri-BioNTechi vaktsiini on 70-protsendiliselt efektiivne omikrontüve põhjustatud raske haiguse ärahoidmisel.

Uurijate sõnul on need tulemused julgustavad, aga kaitse on ikkagi väiksem, kui varasemate tüvede puhul.

WHO lisas, et väike vaktsineeritus mitmetes piirkondades, sealhulgas Aafrikas, kus omikron esimesena avastati, tekitab uutele variantidele soodsa kasvupinnase.

Hinnanguliselt kulub Aafrikas 40-protsendise vaktsineerituse saavutamiseks aega 2022. aasta maini ning 70-protsendise vaktsineerituse saavutamiseks 2024. aasta augustini. Samal ajal kiirustavad riigid, kus vaktsiine on külluses, omikroni vastu kolmandaid doose süstima.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid