„Eile saatsin, aga ilmselt tuleb registreerimine tänase kuupäevaga,” kinnitas Skuodis täna hommikul, vahendab Leedu Delfi.

Valmisolekust võtta omale vastutus Valgevene väetisetootja Belaruskali toodangu transiidi jätkumise eest läbi Leedu teatas Skuodis juba eelmisel neljapäeval.

Siis avaldas ta tekkinud olukorra üle kahetsust ja märkis, et Leedul ei ole sellises mahus sanktsioonide realiseerimise kogemusi.

Reedel esitas tagasiastumisavalduse ka Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Šimonytė arutab täna ministrite tagasiastumisavaldusi president Gitanas Nausėdaga.

Leedu valitsusele ja seimile tehti samal ajal ettepanek kehtestada sanktsioonid Valgevenest imporditavale, sealt otse ostetavale või kaudselt saabuvale kaubale, mis takistaks ka Balaruskali väetiste vedamist läbi Leedu.

Seaduseelnõu eesmärk on tagada Leedu riigi ja ühiskonna julgeolekuhuvid, mida rikutakse Valgevene hübriidagressiooniga.

Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et iga Euroopa Liidu riik vastutab oma rahvusliku julgeoleku eest, mistõttu on tal õigus otsustada, mida teha selle tagamiseks.

„Lepingud, mis sõlmiti enne sanktsioonide kehtestamist Leedus, tuleb viivitamatult ühepoolses korras või poolte kokkuleppel katkestada või tuleb nende täitmine sanktsioonide kehtimise ajaks peatada. Keelatakse selliste tehingute sõlmimine, mille realiseerimine oleks vastuolus Leedus kehtivate sanktsioonidega,” öeldakse kirjas.

Eelmisel kolmapäeval hakkasid kehtima Belaruskali-vastased sanktsioonid, aga selle toodetavate väetiste transiit läbi Leedu ei peatunud, sest Valgevene ettevõte oli vedude eest raudteel novembris ette maksnud.

Juba pärast sanktsioonide jõustumist teatas Leedu valitsus, et püüab katkestada Leedu riikliku raudteefirma Lietuvos Geležinkeliai (LTG) lepingut Belaruskaliga, aga märkis, et USA sanktsioonid väetiste transiiti läbi Leedu otseselt ei puuduta.