Ministri sõnul on ka kehtiva õigusruumi tingimustes mitmeid võimalusi eraraha kaasamiseks.

“Kõrgkoolid saaksid paremini ära kasutada seaduse esmast mõtet, et nõudlik täiskoormusega õpe peab olema tasuta, kuid neilt, kes soovivad õppida osakoormusega, võiks küsida õppeteenustasu,” selgitas minister Liina Kersna. “Kõrgkoolid on juba välja töötanud näiteks mikrokraadiprogramme, mis pakuvad töötavale inimesele võimaluse keskenduda just antud hetkel vajalikele pädevustele, mis võimaldab hiljem juurde õppides siiski jõuda ka kraadi kaitsmiseni.”

Minister tõi oma kõnes välja asjaolu, et kõrghariduse kulud on osakaalult riigi sisemajanduse kogutoodangust langenud 1,4 protsendilt ühele protsendile, samas on haridusleppe osapooled toonud välja, et kõrgharidusse tuleb suunata 1,5% sisemajanduse kogutoodangust. Ministri sõnul on sel juhul praegu kõrghariduses puudu umbes 100 miljonit eurot.

Tuleb kaasata rohkem eraraha

OECD andmetel oli 2018. aastal Eesti kõrghariduskulutustest üle 80% rahastatud avaliku sektori, 11% erasektori ettevõtete ja 6% kodumajapidamiste poolt.

“Kaugemat tulevikku silmas pidades peab jätkuma arutelu kõrghariduse alternatiivsete rahastamismudelite teemal ning tuleb läbi mõelda, kuidas kaasata senisest enam eraraha,” ütles minister Kersna. Tema sõnul on suures plaanis võimalik kaaluda kolme variandi vahel. “Lisaraha on võimalik saada näiteks teiste riikide eeskujul üliõpilastele erinevates määrades omavastutust kehtestades, aga võib kaaluda ka naasmist varasema süsteemi juurde, kus riigi tellitud õppekohtadel oli õpe tasuta, kuid samal õppekaval võisid olla ka tasulised õppekohad.”

Minister selgitas, et valdav osa meie lähiriikidest Põhja- ja Kesk-Euroopas pakuvad esimest kõrgharidust omandavatele üliõpilastele seda tasuta või väikese, kuni 100 euro suuruse administratiivtasu eest kuus. Tasuta on kõrgharidus lisaks Eestile ka näiteks Soomes, Taanis, Rootsis ja Norras, aga ka Austrias, Maltal, Küprosel ja Kreekas. Mõned neist riikidest on kehtestanud tasu kõrghariduse teisel astmel, mõned küsivad tasu nominaalaja ületamise eest.

Kuni 1000 euro suurune õppemaks valdavale osale üliõpilastest kehtib näiteks Belgias, Portugalis, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Islandil. Kuni 3000 eurone õppemaks on näiteks Iirimaal, Itaalias, Ungaris, Hollandis, Šveitsis ja Liechtensteinis. Mitmed neist riikidest kasutavad võimalust, et teatud valdkondades maksavad üliõpilased õppemaksu soodsamatel tingimustel, näiteks õpetajakoolituse valdkonnas Hollandis, või on õppemaksust vabastatud sotsiaal-majanduslikel põhjustel, näiteks vajaduspõhise õppetoetuse saajad Belgias.

Süsteem nõuab uuendust

2013. aastal läks Eesti üle tasuta kõrgharidusõppele. Ministri sõnul on see võimaldanud kõigil motiveeritud üliõpilastel omandada kvaliteetne kõrgharidus võrdsetel alustel. Samuti on tema sõnul kogu kõrgharidussüsteem muutunud efektiivsemaks.

“Kõrgharidust pakkuvate koolide arv on vähenenud kolmandiku võrra ja nende tegevus on muutunud tõhusamaks, näiteks on rohkem lõpetajaid ning nominaalajaga lõpetajate arv on kasvanud,” ütles Kersna.

Samas on ministri sõnul õppetoetuste süsteem jäänud ajale jalgu.

“Üliõpilastele mõeldud õppetoetuste süsteem on kõrgharidussüsteemi üks osa ning see sõltub sellest, kas kõrgharidusõpe on valdavalt tasuta või tasuline. Meil on kõrgkoolidele õppetoetuste ja stipendiumide maksmiseks eraldatav summa püsinud ligikaudu 13 miljoni euro juures alates õppetoetuste süsteemi kehtestamisest, sest kogu kõrgharidusele lisandunud raha on suunatud tasuta kõrghariduse säilitamisele. Seetõttu on ka üliõpilaste toetussummad püsinud viimased kaheksa aastat samad,” rääkis minister.

Tema sõnul lähtuti vajaduspõhise õppetoetuse kehtestamisel töötasu alammäärast, mis 2012. aastal oli 290 eurot. “Lõppeval aastal on töötasu alammäär tõusnud aga 584 euroni,” selgitas minister. “Ka need numbrid annavad märku lisaraha vajadusest süsteemis.”

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna osales täna Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul teemal “Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused.” Lisaks ministrile tegid seal ettekande Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, Rektorite Nõukogu juhatuse liige professor Toomas Asser ning Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees Margit Sutrop.

Arutelu algatas Riigikogu kultuurikomisjon.

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna kõne Riigikogus 09.12.2021

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid