"Minister Kersna esitles meile kava, mis on hetkel veel arutelude faasis ehk minister tuli oma mõtetega ning üheskoos saime selgelt aru, et selliseid suured sammud tuleb põhjalikult läbi mõelda. Sellega asumegi tegelema," ütles kultuurikomisjoni esimees Aadu Must lisades, et kavas oli nii selliseid lõike, mis kõigile meeldisid, kui ka neid, mille üle tuleb veel mõtteid vahetada.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aivi Jürgenson ütles, et vabariigi valitsus leppis tööd alustades oma tegevusprogrammis kokku eestikeelse hariduse tegevuskava koostamise, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.

"Tegevuskava koostas haridus- ja teaduministeeriumi eestvedamisel mitmete sihtrühmade esindajatest ja keelevaldkonna ekspertidest koosnev töörühm," ütles Jürgenson ning lisas, et ka koalitsioonipartnerile on tegevuskava saadetud.

Jürgenson kinnitas, et kava näol on tegu veel töödokumendiga. "Eestikeelse hariduse tegevuskava põhimõtetes kokkuleppimiseks ja tegevuste rakendamiseks järgnevad arutelud nii riiklikul kui kohalikul tasandil."

Eelmisel nädalal kirjutas ERR, et Haridus- ja teadusministeeriumil (HTM) sai valmis tegevuskava, mille kohaselt toimuks kõigis avalikest vahenditest rahastatavates Eesti üldhariduskoolides 2035. aastaks õpe eesti keeles.

"Eesti keele arengukava (2021–2035) kolmas strateegiline eesmärk seab sihiks, et aastaks 2035 on mindud valdavalt üle eestikeelsele haridusele, st õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles," öeldakse tegevuskavas.

Ehkki sihte hariduse eestikeelseks muutmiseks on ka varem seatud, pole neist ühegi kava tähtaegadest kinni suudetud pidada, sest selle teemaga ei ole süsteemselt tegeletud, ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna reedel Vikerraadio saates " Uudis+": "Seda tegevuskava püüabki muuta, et meil oleks konkreetsed sammud, mida peaksime astuma, et nende eesmärkideni jõuda," rõhutas ta.

Ministri sõnul on kavas ette nähtud üleminekuajad, mille kohaselt tõstetakse kõigepealt eestikeelse õppe maht vene koolides 40 protsendini, sealt 60 protsendini ja 2035. aastaks 75 protsendini.

Kolmveerandi õppe eestikeelsuse nõue tuleneb sellest, et veerand õppeainetest on võõrkeeled, selgitas Kersna: "25 protsenti üldhariduskooli õppemahust on juba täna võõrkeele õpe. Nii, et me ütleme, et aineõpetus peaks olema valdavalt eesti keeles ja ülejäänu on võõrkeele õpetus."

Kommenteerides ajakirjaniku esile toodud vastasseisu Eestis, kus üks pool sooviks luua koosõppiva kooli, milles vene ja eesti lapsed õpiksid ühes klassis koos, teine pool aga kritiseerib venekeelsetest peredest pärit laste vastuvõtmist eesti koolidesse, tõi Kersna esile, et iga aastaga tõuseb muukeelsete laste osakaal eestikeelses haridussüsteemis ning praegu õpib eestikeelsetes koolides rohkem kui 5000 muukeelset last.

"Nii, et segakool tekib juba praegu lähtuvalt lapsevanemate soovist. Aga selle tegevuskava kohaselt me ei plaani koole kuidagi jõuga sulgeda või kokku panna. Pigem tahame seda, et tänased venekeelsed koolid, mida on 14 protsenti kõikidest koolidest, muutuksid keelekümbluskoolideks, kus õpetatakse samm-sammult aina rohkem aineid eesti keeles," rääkis minister.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid