Riigikogu kiitis heaks omavalitsustele kiiruskaamerate paigaldamise õiguse andmise

Parlament võttis tänasel istungil vastu seaduse, mille järgi saavad kohalikud omavalitsused koostöös riigiga paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse.

Trahvitulust eraldatud rahaga saab kohalik omavalitsus katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud, soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.

Kohalike omavalitsuste teedele automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide paigaldamine ja kasutamine toimub edaspidi kolmepoolses koostöös. Kohalike omavalitsuste ülesanne on seadmed soetada ja neid hallata, transpordiamet haldab automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja edastab andmed politsei infosüsteemi ning politsei- ja piirivalveameti ülesanne on ellu viia kirjalik hoiatamismenetlus.

Seadusega kehtestatakse nõuded ka automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigalduskoha osas. Automaatsele kiiruskaamerale sobiva koha leidmiseks peab kohalik omavalitsus pöörduma politsei- ja piirivalveameti ning transpordiameti poole. Seaduses sätestatakse, et valitud koht peab olema liiklusohtlik ja seda pole võimalik teiste meetmetega ohutumaks muuta. Koha sobivuse otsustab politsei- ja piirivalveamet.

Samuti muudetakse seadusega maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Hoiatustrahvi määr on püsinud samal tasemel alates selle loomisest 12 aastat tagasi. Veel tehakse eelnõuga muudatus, et maksu- ja tolliamet saab mõjutustrahve sisse nõuda senisest kiiremini ja tõhusamalt, tehes seda ilma kohtutäiturita.

Seadusega täpsustatakse, et trahviteade saadetakse väljastusteatega tähtkirjana, kui elektrooniliselt saadetud trahviteate kättesaamist ei kinnitata 15 päeva jooksul alates selle saatmisest. Seni tuli tähtkiri saata, kui teatise saaja ei kinnitanud teate kättesaamist ega tasunud trahvi kolme päeva jooksul. Muudatus loob paindlikumad võimalused trahv tasuda või trahviteate kättesaamist kinnitada ning see edastada, kui rikkumist ei pannud toime auto omanik või vastutav kasutaja, ning jätab piisavalt aega trahviteate vaidlustamiseks.

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (457 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu 27 riigikogu liiget.