Mis on Andmelabor?

Andmelabor on TalTechi majandusteaduskonnas Nurkse instituudis tegutsev uurimisrühm, mis ühendab unikaalselt kahte seni lahus olnud lähenemisviisi – kriitiliste andmeuuringute ja arvutuslike sotsiaalteaduste suunda.

2018. aastal sotsiaalteaduslike suurandmete professuuri raames loodud uurimismeeskond tõi Eestisse esmakordselt andmeuuringute suuna, mis hindab kriitiliselt erinevate andmetehnoloogiate, nagu algoritmid, tehisintellekt, ning nende arendamiseks vajaminevate andmete kasutamisega seotud võimalikke ühiskondlikke tagajärgi. Samuti töötab Andmelabor infrastruktuuride loomisega andmete kasutamiseks vajalike mõõtmiste arendamisel ja mõõtmisvigade hindamisel.

Milliste ühiskondlike väljakutsete lahendamisega Andmelabor tegeleb?

Andmelabori uurimisrühm tegeleb andmete ja ühiskondliku andmestumisega seotud ühiskondlike väljakutsete lahendamisega, mis on seotud nii inimeste ruumilise mobiilsuse, sotsiaalse mitmekesisuse kui ka andmetega seotud ühiskondlike transformatsioonidega.

Ühest küljest huvitavad meid küsimused, mis on seotud andmete poolt ühiskondliku reaalsuse loomisega, nagu näiteks:

  • kuidas tajutakse Kanadas arendatud Mehhiko andmetel põhinevat, ent Nigeerias rakendatavat mobiiltelefoni rakendust Ubenwa, mis aitab ennetada vastsündinute suremust;
  • kuidas erinevad osapooled selliseid ümberpaigutatud lahendusi tajuvad;
  • mis juhtub, kui andmetehnoloogiad paigutatakse ümber teise sotsiaalsesse konteksti
  • või vastupidi, mis juhtub inimeste ja ühiskondadega, kui sellist ümberpaigutamist ei toimu?


Teisalt paeluvad meid küsimused, mis on seotud andmete kui arvutusliku vahendiga, nagu näiteks:

  • kuidas on omavahel seotud inimeste suhtlus- ja liikumisvõrgustikud;
  • miks ühetaolised suhtlus- ja liikumisvõrgustikud kalduvad end taastootma;
  • kuidas on võimalik sellisest ühetaolisuse lõksust ja võrgustikest läbi murda?


Ootate oma uurimisrühmaga liituma kahte doktorant-nooremteadurit. Esimest neist ootate liituma projektiga „Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine“, mis toimub NordForski projekti raames. Milles seisneb see doktoriprojekt ja milliseid võimalusi see doktorandile pakub?

NordForski „Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine“ on koostööprojekt Taani, Läti, Eesti, Norra, Rootsi ja Suurbritannia teadlastega. Projekti Eesti alateema raames analüüsime, kuidas tajutakse sotsiaalset mitmekesisust ennustavas politseitöös kasutatud andmelahenduste raames. Eelkõige uurime seda kolmes järgnevas valdkonnas:

  • piirikontroll ja näotuvastusalgoritmide kasutamine;
  • e-residentsus ning digitaalse identiteedi tuvastamine ja andmepõhise taustakontrolli jms teostamine;
  • geeniandmete kasutamine ennustavas politseitöös.


Selle projekti raames saab doktorant kriitiliselt analüüsida, kuidas muutub politsei töö seoses kuriteo ennetamisel ja ennustamisel üha enam kasutavate andmetehnoloogiatega, kuidas muutuvad andmeanalüütika üha laiema kasutamisega arusaamad turvalisusest ning ennustamisest.

Doktoriõpingute jooksul analüüsitakse kriitiliselt erinevate andmeanalüütika tööriistade ja vahendite kasutamist politseitöös ning selle tulemusel luuakse soovituslikud kontseptuaalsed raamid ning heade tavade ja tööriistade kirjeldused, millest võiks olla abi ennustavate meetodite rakendamisel politseitöös. Doktoripositsiooni kaasjuhendajaks on Nurkse instituudi professor Ahti-Veikko Pietarinen.

Projekti kohta saab lisa lugeda projekti veebist ja TalTechi Glowbase’ist.

Teine avatud positsioon on „Andmeanalüütika ja -tehnoloogiad targas linnas“, mis toimub FinEst Twinsi projekti raames. Palun ava selle doktoriõppekoha telgitaguseid ja eesmärke.

FinEst Twinsi projekt seisneb globaalsete, piiriüleste targa linna lahenduste analüüsimises ja uurimistöös. Tegemist on hiljuti loodud Targa Linna Tippkeskusega koostöös käivitatud doktoriprojektiga, mille raames saab doktorant tegeleda kolme võimaliku alateemaga:

  • e-mikromobiilsuse ja selle kasutamisega seotud ebavõrdsuste mõistmine,
  • mitmekesisuse suhtes tundlikud nutika mobiilsuse lahendused,
  • andmeplatvormid ja koosloome.


FinEst Twinsi projekti raames on uurimistöö tegemise ja doktoriõpingute väljundiks erinevate andmetehnoloogiate kriitiline hindamine ning lahenduste pakkumine, et tagada sotsiaalselt sidusad andmelahendused ja linnakeskkond. Doktoripositsiooni kaasjuhendajaks on Targa Linna Tippkeskuse juht dr Ralf-Martin Soe.

Loe projekti kohta lisa projekti veebist ja TalTechi Glowbase’ist.

Mõlemad doktoriõppeprojektid annavad suurepärased võimalused lisaks koostööle rahvusvaheliste võrgustike ja uurimiskeskustega ning etteantud suhteliselt laiade teemavaldkondade piires välja pakkuda ja arendada omaenda uudset uurimissuunda andmeuuringute valdkonnas.

Kuidas õpingud doktorant-nooremteadurina välja näevad?

Doktoriõpingute olulisim osa keskendub uurimistööle ehk enamasti üksi või kaasautorluse korras kirjutatud teadusartiklite kirjutamisele ja sellega seotud tegevustele, milleks on tutvumine kirjandusega, uurimisdisaini kavandamine, andmete kogumine ja analüüs ning teadusartiklite kirjutamine.

Lisaks uurimistööle osalevad doktorandid aktiivselt projektidega seotud administratiivsetes ja juhtimisega seotud tegevustes, mis annavad edaspidiseks akadeemiliseks karjääriks vajalikud head (projekti)juhtimiskogemused. Samuti osalevad doktorandid õppetöö assisteerimises, läbiviimises ja magistritööde (kaas)juhendamises oma uurimistöö huvide ja metodoloogilise jms ekspertsuse raames.

Meie paljurahvuselises, interdistsiplinaarselt avatud ja metodoloogiliselt mitmekesises uurimisrühmas töötavad kõik liikmed ühtse meeskonnana ning toetavad üksteist kõigis labori ettevõtmistes (andmete kogumine, õppetöö, uurimistöö jms). Lisaks igapäevasele tööle korraldab Andmelabor ühiseid kirjutamislaagreid, kus meeskonnal on võimalik intensiivsemalt ja vabamas õhkkonnas käimasolevate uurimistööde kallal töötada, aga ka teha ajurünnakuid uute projektide algatamiseks.

Milline on instituudi õppekeskkond?

Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut TalTechi majandusteaduskonnas on interdistsiplinaarne, kõrgete ambitsioonidega ja toetav keskkond uurimistöö läbiviimiseks. Ülikoolisisene võrgustik eri teadusvaldkondadega ning koostööprojektid teiste Eesti ja rahvusvaheliste ülikoolidega aitavad kaasa teadmiste ringlusele ja toetavad uute ideede rakendamist.

Oleme Andmelaboriga partneriteks mitmes andmete infrastruktuuri projektides ning peagi avame instituudis eksperimentaalse uurimislabori – Silmalabor (Eyetracking Lab), kus on loodud riist- ja tarkvara võimalused analüüsimaks ja hindamaks andmetehnoloogiate tajumisega seotud kognitiivseid protsesse.

Miks soovitaksid andmetega seonduvat õppida?

Andmed on tänapäeval kujunenud üheks olulisemaks ressursiks – meie igapäevase tegevuse käigus, näiteks sotsiaalmeediat kasutades või bussiga sõites, jätame me endast järele n-ö andmerajad ja seda sageli isegi endale teadvustamata või tahtmata. Seetõttu elame maailmas, kus meil on sageli üha keerulisem olla mitte vaid ainult teadlik kõigist loodud ’andmepuru radadest’, vaid ka soovi korral vältida ja kaasa rääkida enda kohta kogutud andmete kasutamise teemal.

Andmetega seonduva õppimine aitab meil paremini maailma mõtestada (vt nt hiljuti ilmunud ja mitmete auhindadega pärjatud raamatut „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“, toim A. Masso, K. Tiidenberg, A. Siibak, aga ka mõelda, kuidas saaksime andmete abil enam ühiskondlikku hüve luua.

Keda ootate Andmelaboriga liituma?

Ootame doktoriõppesse õppima ja oma meeskonnaga liituma andekaid ja uudishimulikke doktorante, kelle jaoks andmetega tegelemine on kirg, mis paneb silmad särama. Seejuures ootame väga erineva distsiplinaarse taustaga inimesi: sotsiaal- ja arvutiteadlasi, inimgeograafe, sotsiaalpsühholooge, riigiteadlasi ja sotsiolooge, kes ühel või teisel viisil on oma varasemas tegevuses puutunud kokku andmeanalüütikaga või sellega seotud kriitiliste küsimustega.

Kasuks tulevad kindlasti oskused ja huvi töö vastu andmetega, varasemad kogemused teaduslike uurimismeetoditega nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete, digitaalsete kui ka arvutuslikega ning eksperimentaalsetega.

Kõige olulisem on oskus küsida kriitilisi küsimusi, näha enda ümber ja maailmas võimalikke lahendamist vajavaid probleeme, põnevaid uurimisküsimusi ning uudseid lahendusi ja lähenemisviise seni lahendamata probleemidele.

NordForski politseitöö projektis tuleb loomulikult kasuks eelnev kokkupuude ja huvi politseitöö vastu, FinEst Twinsi targa linna projektis aga kokkupuude või sügav isiklik huvi ja kogemus seoses sotsiaalse mitmekesisuse ja liikuvusega linnakeskkonnas.

Kandideerimine on avatud kuni 15. detsembrini ning selleks tuleb esitada haridust tõendavate dokumentide koopiad; motivatsioonikiri, miks just sina oled kõige parem kandidaat ja miks sinu ideed on kõige põnevamad, ning viieleheküljeline uurimistöö kavand koos uurimisprobleemi, uurimisküsimuste ja valitud meetodite põhjendustega.

Jaga
Kommentaarid