Kommenteerides arutelu selle üle, kas Gobzemsi vahistamisel ei rikutud Läti põhiseaduse paragrahvi 29, vastas Ruks, et parlamendiliiget ei vahistatud mingi kuriteo eest, vaid ajutiselt administratiivrikkumise eest, vahendab Läti Delfi.

„See on alati vaidlusteema, aga ei ole norme, mis lubaksid parlamendiliikmetel takistusteta seadust rikkuda ja antud juhul ignoreerida administratiivrikkumise toimepanekut lõpetada palunud politsei seaduslikke nõudmisi,” rõhutas Ruks.

Ruksi sõnul ei olnud Gobzemsi reklaamitud poliitilised üritused ametlikus korras registreeritud, mistõttu pöördus politsei Gobzemsi poole palvega ebaseaduslik tegevus lõpetada, aga seda ei tehtud. Gobzems ei täitnud seega politsei seaduslikke nõudmisi, mis on administratiivõigusrikkumine.

„Minu arvates peab seadusi järgiv parlamendiliige olema ülejäänud ühiskonnale eeskujuks. Mida teha, kui seadust jämedalt rikutakse? Kas täielikku tegevusvabadust saab lubada? Kindlasti mitte. See ei ole loogiline. Kui sa oled parlamendiliige, on sulle lubatud sama, mis kõigile Läti elanikele. Kujutage ette olukorda, kui parlamendiliige juhiks alkoholijoobe seisundis autot ja ikkagi keelduks ülekuulamisest. Ka siis ta vahistataks ega oleks aega oodata seimi otsust,” selgitas Ruks.

Ruks märkis, et politsei tegevus ei takistanud Gobzemsi tööd parlamendiliikmena, vaid vahistamise ainus eesmärk oli ära hoida suure hulga inimeste kogunemine eriolukorra ajal, kui riigis valitseb epidemioloogiline oht.

Ruks tunnistas, et seadust võib tõlgendada, aga ta on veendunud, et politseinikud kasutasid põhjendatult oma õigust ja tegutsesid olukorrale vastavalt, kui nad Gobzemsi vahistasid.

Ruks lisas, et politsei informeerib seimi 24 tunni jooksul alustatud administratiivprotsessidest, et seim saaks otsustada, kuidas Gobzemsi suhtes tegutseda.

Ruks tuletas meelde, et igaüks, kes leiab, et politsei otsused on olnud põhjendamatud, võib pöörduda kohtusse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid