Kersna esitas kava vene koolide üleviimiseks eestikeelsele õppele. Ratas: me ei ole selles kokku leppinud

Haridus- ja teadusministeeriumil (HTM) sai valmis tegevuskava, mille kohaselt toimuks kõigis avalikest vahenditest rahastatavates Eesti üldhariduskoolides 2035. aastaks õpe eesti keeles, kirjutas ERR. Koalitsioonipartneri juht aga kava lugenud polegi, kuigi valitsuskabinetis on väidetavalt plaan arutlusel olnud.

"Eks siis tuleb seda kava lugeda," ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas Delfile Kersna plaani suhtes ning lisas, et milleski kokku lepitud küll ei ole. "Kui oleme lugenud, siis ütleme oma seisukoha."

Ka reformierakondlasest haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnistas, et koalitsioonipartneri Keskerakonnaga pole kava veel kooskõlastatud.

Riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond) edastas aga mõned tunnid hiljem pressiteate, mille raames väidab, et Reformierakond ja Keskerakond on eestikeelse õppe küsimuses hetkel ühte meelt.

„Keskerakond toetab kahel käel, et eesti keele õpe muutub kvaliteetsemaks. Oleme sellest mitte ainult rääkinud, vaid selle nimel ka tegutsenud. Näiteks juba praegu töötab lasteaedades mitusada eesti keele õpetajat. Mis puudutab aga sunniviisilist üleminekut, siis seda me ei toeta,“ toonitas Aab pressiteate vahendusel.

2035. aastaks 75% eestikeelset õpet

"Eesti keele arengukava (2021–2035) kolmas strateegiline eesmärk seab sihiks, et aastaks 2035 on mindud valdavalt üle eestikeelsele haridusele, st õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles," öeldakse tegevuskavas.

Ehkki sihte hariduse eestikeelseks muutmiseks on ka varem seatud, pole neist ühegi kava tähtaegadest kinni suudetud pidada, sest selle teemaga ei ole süsteemselt tegeletud, ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna reedel Vikerraadio saates " Uudis+": "Seda tegevuskava püüabki muuta, et meil oleks konkreetsed sammud, mida peaksime astuma, et nende eesmärkideni jõuda," rõhutas ta.

Ministri sõnul on kavas ette nähtud üleminekuajad, mille kohaselt tõstetakse kõigepealt eestikeelse õppe maht vene koolides 40 protsendini, sealt 60 protsendini ja 2035. aastaks 75 protsendini.

Kolmveerandi õppe eestikeelsuse nõue tuleneb sellest, et veerand õppeainetest on võõrkeeled, selgitas Kersna: "25 protsenti üldhariduskooli õppemahust on juba täna võõrkeele õpe. Nii, et me ütleme, et aineõpetus peaks olema valdavalt eesti keeles ja ülejäänu on võõrkeele õpetus."

Kommenteerides ajakirjaniku esile toodud vastasseisu Eestis, kus üks pool sooviks luua koosõppiva kooli, milles vene ja eesti lapsed õpiksid ühes klassis koos, teine pool aga kritiseerib venekeelsetest peredest pärit laste vastuvõtmist eesti koolidesse, tõi Kersna esile, et iga aastaga tõuseb muukeelsete laste osakaal eestikeelses haridussüsteemis ning praegu õpib eestikeelsetes koolides rohkem kui 5000 muukeelset last.

"Nii, et segakool tekib juba praegu lähtuvalt lapsevanemate soovist. Aga selle tegevuskava kohaselt me ei plaani koole kuidagi jõuga sulgeda või kokku panna. Pigem tahame seda, et tänased venekeelsed koolid, mida on 14 protsenti kõikidest koolidest, muutuksid keelekümbluskoolideks, kus õpetatakse samm-sammult aina rohkem aineid eesti keeles," rääkis minister.