„Venemaa kriitilisus NATO laienemise ja sõjalise tegevuse suhtes ei ole uus asi. Soome peab NATO-t julgeolekut ja stabiilsust suurendavaks tegijaks Euroopas,” ütles Niinistö.

Niinistö rõhutas, et Soome välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika alus on rahvusliku liikumisruumi ja valikuvõimaluste säilitamine.

„See sisaldab ka võimalust sõjalistesse liitudesse astuda ja taotleda NATO liikmelisust,” ütles Niinistö. „Tähtis osa sellest tervikust on NATO niinimetatud avatud uste poliitika ehk liikmelisuse võimaluste säilimine avatuna NATO eeldused täitvatele riikidele.”

Soome jaoks on NATO-optsioon ehk võimalus liikmeks astumist taotleda tähtis julgeolekupoliitika element. Vabariigi president on varem märkinud, et „võimalus NATO liikmelisust taotleda tugevdab juba iseenesest Soome julgeolekut”.

Iltalehti küsis Niinistölt hinnangut, kas Venemaa nõudmised võivad mõjutada NATO avatud uste poliitikat tulevikus.

„Seda põhimõtet korrati viimati Soome osas Põhja-Atlandi Nõukogu visiidi käigus Helsingis oktoobri lõpus,” ütles Niinistö.

Niinistö rõhutas ka, et otsused uute liikmete vastuvõtmiseks tehaks taotleva riigi ja NATO 30 liikme vahel.

„Liikmelisuse üle otsustamine on taotleja ja NATO liikmesriikide asi,” lausus Niinistö.