Nii on kõne all variant, et paarikümne aasta pärast võidakse väiksemates maakondades senisel tasemel ravi lõpetada, vahendab ERR.
"Kroonilised haigused on põhiliselt esmatasandi tasemel ravitavad ja diagnoositavad ja ka ärahoitavad, terviseteadlikkust ja haiguse ennetamist viivad läbi ennekõike läbi perearstid," ütles haiglavõrgu arengukava koostaja Jaanus Pikani.
Nii soovitavad uue haiglavõrgu arengukava koostajad muuta sotsiaalministeeriumi tellimusel väiksemad haiglad nö kogukonnahaiglateks, mis oleksid osa esmatasandi ehk perearsti süsteemist.
"Seal ei olegi 24/7 ehk ööpäevaringset vastuvõttu, vaid seal on arsti kättesaadavus nii suur, kui palju on vaja konsulteerida esmatasandil, et ära hoida tungi erakorralise meditsiini osakondadesse haiglates," lisas Pikani.
Teise pakutud variandi puhul planeeritakse esmatasandi ja haiglavõrgu arengut eraldi, haiglaravi korraldamine jääks kohaliku haigla ülesandeks. Igal piirkonnal oleks oma keskhaigla, mis kataks eriarstiabi vajaduse.
Haiglavõrgu muutmine toob vajaduse muuta ka senist koolitussüsteemi, märgatavalt oleks vaja tõsta nii perearstide arvukust kui ka laiendada oskusi.
Kuigi uue arengukava tähtaeg on 2040, on perearstide juhi Le Vallikivi sõnul vaja koolitustellimust muuta juba lähiaastatel, sest ühe tohtri koolitamisele kulub kümme aastat.
