Bosnia serblaste juht: Putin ja Hiina aitavad, kui Lääs sanktsioonid kehtestab

Bosnia serblaste juht Milorad Dodik, keda süüdistatakse sõjaohu tekitamises riigi lõhkumise püüdlustega, Lääne sanktsioone ei karda ja teatas, et teda ootab ees peatne kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Intervjuus Briti ajalehele Guardian ütles Bosnia ja Hertsegoviina kolmeliikmelise presidentuuri serblasest liige Dodik, et teda ei heiduta hukkamõist Londonist, Washingtonist, Berliinist ega Brüsselist.

62-aastane Dodik, kes on Bosnia poliitikas olnud 30 aastat ja oli kunagi Lääne lemmik, kinnitas, et tema plaanid ei pea viima Bosnia ja Hertsegoviina kui riigi lõpuni. Euroopa Liidu sanktsioonid ja finantseerimise lõpetamine sunniksid teda ainult võtma vastu investeeringupakkumised Hiinast. Peale selle ootab ta kohtumist Putiniga väga varsti.

„Ja ma arvan, et see isegi meeldib mulle,” ütles Dodik. „Kui ma lähen Putini juurde, ei ole mingeid nõudmisi. Ta ütleb lihtsalt: „Millega ma saan aidata?” Mida iganes ma olen temaga arutanud, ei ole mind kunagi sellega petetud. Ma ei tea, millele veel usaldust rajada, kui mitte sellele. Xi Jinpingiga on sama, ta ütleb: „Kui on midagi, millega ma saan aidata, siis ma olen olemas.””

Dodik on pälvinud viimastel nädalatel laialdast hukkamõistu oma välja öeldud kavatsuse tõttu viia Bosnia ja Hertsegoviina serbia osa välja riiklikest institutsioonidest nagu maksuamet, kohtusüsteem, luureagentuur ja isegi armee, et luua serblaste oma institutsioonid.

ÜRO raportis öeldakse, et see kujutab endast lahkulöömist ja seab ohtu 1995. aasta Daytoni rahulepingu, mis lõpetas pärast Jugoslaavia lagunemist puhkenud umbes 100 000 inimohvrit nõudnud kodusõja.

Selle rahulepinguga loodi Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon, mis koosneb peamiselt Bosnia moslemitest ja horvaatidest, ning serblaste vabariik ehk Republika Srpska. Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri kuuluvad nende kolme peamise etnilise grupi esindajad.

1997. aastal loodi ka niinimetatud kõrge esindaja ametikoht, kelle ülesanne oli rahukokkulepe ellu viia. Viimati kuni tänavu suveni ametis olnud kõrge esindaja, austerlane Valentin Inzko kasutas oma volitusi näiteks genotsiidi eitamise ebaseaduslikuks muutmiseks. Dodik reageeris sellele juulis serblaste vabariigi esindajate keskinstitutsioonidest väljatõmbamisega ning pakkus oktoobris keskvalitsuselt volituste ja maade tagasivõtmist.

Dodik ütles Guardianile, et usub jätkuvalt Daytoni rahulepingusse, aga selle on tema sõnul röövinud mittevalitud välismaalane, kes on kehtestanud umbes 140 seadust ilma demokraatliku mandaadita. „Kogu pask on siin tehtud nelja mittevalitud välismaalse poolt,” ütles Dodik. „Kõrged esindajad ja kolm kohtunikku [kelle on määranud Euroopa Inimõiguste kohus], välismaalased põhiseaduskohtus. Nad tegutsevad nagu koordineeritud kuritegelik ettevõte põhiseadusliku korralduse vastu.”

Alates 2017. aastast on Dodikile kehtinud USA reisikeeld ja ta ei tohi USA jurisdiktsiooni all vara omada. Seda seetõttu, et ta trotsis Bosnia põhiseaduskohut ja korraldas referendumi serblaste vabariigi päeva tähistamise üle. Tegemist on päevaga 1992. aastal, kui Bosnia serblased oma vabariigi välja kuulutasid.

Hiljuti ütles Dodik USA välisministeeriumi kõrgele ametnikule Gabriel Escobarile, et „ei hooli sittagi” edasiste sanktsioonide ähvardustest. Dodiki sõnul ei heiduta teda ka Saksamaa finantssanktsioonide ähvardused. „Loomulikult ei ole mul ükskõik, aga mind ei valitud, et ma argpüks oleksin,” ütles Dodik serblaste vabariigi administratiivkeskuses Banja Lukas.

Dodiki sõnul ei ole tema visioon uuest Bosniast kohmakam, kui on näiteks Belgia föderaalriik.

Dodik pakkus uue serblaste armee asemel muid lahendusi. Esimene oleks praeguse Bosnia armee poole väiksemaks tegemine. „Kui te seda ei taha, ei ole meil muud valikut, kui moodustada vastavalt Bosnia-Hertsegoviina põhiseadusele Republika Srpska armee või kuulutada Republika Srpska demilitariseeritud vabariigiks,” ütles Dodik. „Niisiis on kolm võimalust.”

Dodik nimetas naljaks oma hiljutist juttu, et ta piirab Bosnia armee kasarmud sisse serblaste jõududega, et nad välja ajada, ja et „sõbrad” tulevad talle appi, kui NATO väed peaksid sekkuma.

Dodik ütles, et tahab endiselt Euroopa Liiduga liituda, vaatamata sellele, et sellised riigid nagu Prantsusmaa või Holland on sellele järjekindlalt vastu. Eelmisel nädalal kohtus ta kolm korda Euroopa Liidu laienemisvoliniku Olivér Várhelyiga, kes hoiatas potentsiaalse rahalise toetuse kadumise eest.

„Me peaksime käituma, nagu me arvaksime, et tuleb laienemine, kuigi me teame, et ei tule,” ütles Dodik. „Seni pakuvad nad mõningaid programme ja me hindame seda, me oleme tänulikud. Aga kui te tahate meid lähemale tuua, peaksid nad lõpetama mulle nende tingimuste esitamise.”

„Ma ei arva, et ma olen paha,” ütles Dodik. „Ma arvan, et ma olen väga realistlik.”