Prantsusmaa ülemerepiirkondade koroonarahutused muutusid vägivaldseks, valitsus on valmis arutama autonoomia andmist

Prantsuse ülemerepiirkondades Guadeloupe ja Martinique kestavad jmitmendat päeva vägivaldseks muutunud rahutused keskvalitsuse koroonameetme üle, mida kohalikud peavad ebapiisavateks. Muuhulgas nõutakse piirkondadele autonoomiat.

Vägivaldseks kujunenud rahutused sütitas piirkondades Prantsuse keskvalitsuse otsus, et sealsetele avaliku sektori töötajatele ei seata töötamiseks nõuet olla Covid-19 vastu vaktsineeritud.

Kuna vastav nõue mandri-Prantsusmaal juba kehtib, tunnevad Guadeloupe saarestiku ja Martinique saare elanikud, et keskvalitsus on nad pandeemiaga võitlemisel üksi jätnud. Osad Guadeloupe poliitikud on asunud ka nõudma piirkonnale autonoomiat, et too saaks otsuste tegemisel edaspidi vaba voli, vahendab reuters.

Prantuse valitsus on nõus kerkinud autonoomianõudeid arutama, sõnas Prantsusmaa ülemerepiirkondade minister Sebastien Lecornu reedeses videopöördumises.

"Oleme valmis rääkima. Halbu debatte pole olemas, seni kuni nenende kõneluste eesmärk on Guadeloupe elanike igapäevaste murede lahendamine," sõnas ta. Lisaks läbirääkimistele on Prantsuse keskvalitsus Lecornu sõnul valmis astuma samme, et tugevdada piirkondades tervishoidu, taristut ja luua uusi töökohti.

Tekkinud rahutused on pikajaliselt kuhjunud pingete tulemus. Guadeloupe ja Martinique ülemerepiirkondades on elatustase märksa madalam, kui mandri-Prantsusmaal ning suhted keskvalitsusega nõrgad. Guadeloupes on ka ajalooliselt madal usaldus Prantsuse keskvalitsuse suutlikkusse tervisekriiside ohjamisel, kuna paljud saareelanikud puutusid 1970ndatel kokku mürgiste pestitsiididega, mida riik kasutas sealsetes banaaniistandustest.