Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul püsib Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks eelmise paari nädalaga võrreldes siiski üsna samal tasemel. Kuigi väga suure ja mõõduka viirusesisaldusega proove on vähemaks jäänud, on palju viirust sisaldavate proovide hulk nädalaga mõnevõrra kasvanud. Piirkondlikke erinevusi võib esile tuua Lääne- ja Lõuna-Eesti vahel. Kui lääne pool on viirusekogus vähenenud, siis Lõuna-Eestis püsib see jätkuvalt Eesti keskmisest suurem. „Hea uudis on, et pea kõigis suuremates asulates on viirusekogus veidi vähenenud. Siiski paistavad teiste asulatega võrreldes väga suure viirusekoguse poolest silma Põlva ja Tõrva,“ rääkis Tenson.

Kuidas proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.