Valitsus otsustas ühendada PPA ja kaitseväe laevastikud. Laanet: see on lähiaja suurim riigireform

Otsuse kohaselt liiguvad koos PPA laevadega kaitseväe vastutusalasse lisaks tänastele ülesannetele ka merepiiri valve ja reostustõrje. PPA vastutusalasse jääb merepääste.

Valitsuskabineti otsuse kohaselt jätkatakse eesmärgiga ühendada PPA ja kaitseväe laevastik 1. jaanuariks 2023.

Siseminister Kristian Jaani hinnangul suurendab laevastike ühendamine Eesti julgeolekut. "Meil tuleb riigina tõsta nii merel toimuvatele hübriidolukordadele kui ka tsiviilkriisidele reageerimise võimekust. Ühinemise väärtus peab olema mahukasv ja kvaliteet," rääkis Jaani. "Seetõttu on oluline, et laevastike ühendamisega koos liiguvad kaitseväe koosseisu ka laevade meeskonnad ja merepiiri valve ülesanne."

"Lisaks hakkab kaitsevägi edaspidi läbi viima merereostuse likvideerimisega seotud ülesandeid ning toetab vajadusel laevadega PPA-d merepäästes avamerel,“ rõhutas Jaani.

Jaani lisas, et oluline on jätta PPA-le võimalus kasutada ametiabi korras kaitseväe laevu oma ülesannete täitmiseks, sest PPA jätkab väiksemate alustega oma merelisi tegevusi jäädes merepääste arendajaks ja korraldajaks.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on tänane otsus äärmiselt kaalukas ja tagab Eestile tervikliku merejulgeoleku võime nii rahuajal kui kriisis. „Laevastike ühendamine on lähiaja suurim riigireform," sõnas ta.

Laanet rõhutas, et laevastike ühendamisega suureneb Eesti valmisolek operatiivseks sekkumiseks ohu korral ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvatele konfliktidele. „Meie eesmärk peab olema teha ühiselt riigikaitse ja tsiviilülesandeid täites rohkem ja paremini,“ lisas kaitseminister.

Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval võimalustest, kuidas riik saaks mõistuspärasemalt ja kuluefektiivsemalt kasutada oma 257 tsiviilalust. Probleemi on tunnistanud ja analüüsinud riigikantselei ja majandusministeerium.