Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem andis 31. augustil välja käskkirja, millega ta kohustas teenistujaid esitama kahe nädala jooksul tõendi koroonaviiruse vastase vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise kohta.

Delfi küsis toona Heremilt, kas see tähendab, et vaktsineerimine on käsk. "Ma ei saa käskida kedagi, kes ei taha vaktsineerida, aga need, tahavad kaitseväes edasi teenida, peavad seda tegema. Kes ei taha, saavad valida teise eluala," vastas kaitseväe juhataja.

Ühes halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustasid seitse kaitseväelast selle käskkirja kehtivuse. Teises kaebuses palusid viis kaitseväelast keelata enda teenistusest vabastamise. Mõlemal juhul taotlesid kaebajad kohtult ka esialgset õiguskaitset ehk seda, et vähemalt kuni lõpliku otsuse langetamiseni saaksid nad teenistuses jätkata.

Riigikohus: kaitseväe vaktsineerimisnõude küsimus tuleb sisuliselt läbi vaadata

Riigikohus selgitas kahes täna avaldatud määruses, et kohtutel tuleb kaitseväes kehtestatud vaktsineerimisnõude peale esitatud kaebused sisuliselt läbi vaadata. See tähendab, et halduskohus, kes algselt kaebuse tagasi lükkas, peab selle nüüd ette võtma.

Samuti arutas riigikohus ühe kaitseväelase esialgse õiguskaitse taotlust teenistusest vabastamise vastu, kuid jättis selle rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on pigem väikesed ja riigikaitseline huvi on kaalukam. See tähendab, et tal pole võimalik teenistusse naasta, kui just asja edasise menetluse käigus teisiti ei otsustata.

Esmalt vaidlustasid kaebajad vaktsineerimist nõudnud Heremi käskkirja ja hiljem palusid kohtul keelata ka enda teenistusest vabastamise. Haldus- ja ringkonnakohus pidasid ennetavaid kaebusi lubamatuks ega määranud seetõttu ka esialgset õiguskaitset, mis oleks taganud nende õigused vähemalt ajutiselt kuni kohtuasja lahenemiseni. Muu hulgas leidsid madalama astme kohtud, et kaebajatel on võimalik oma õigusi piisavalt kaitsta tagantjärele teenistusest vabastamist või töölepingu lõpetamist vaidlustades.

Riigikohtu halduskolleegium sellega ei nõustunud. Vaktsineerimisnõuete käskkiri pole tavaline kaitseväeline käsk, vaid puudutab tegevteenistusse jäämise eeldusi ning olulisi põhiõigusi – õigust elule, tervisele ja kehalisele puutumatusele. Sellist asutusesisest õigusakti peab saama kohtus vaidlustada.