Kallas ja Macron arutasid teemade üle, mis tulevad Euroopas fookusesse alates jaanuarist, kui Prantsusmaast saab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Sel ajal võetakse fookusesse julgeolu-, digi- ja kliimateemad, mis on Kallase sõnul olulised ka Eesti jaoks. Kohtumise põhifookus oli aga Valgevene ja Venemaa tegevusel Euroopa Liidu (EL-i) piiril.

1x

Mida Macron arvas Valgevene-Poola piiril toimuvast hübriidrünnakust?

Meil oli täpselt samasugune arusaam, et tegemist on Valgevene hübriidrünnakuga EL-i ja NATO piiril. See ei näita vaibumise märke. Pikk vastasseis on Valgevene režiimi huvides. See aitab juhtida tähelepanu eemale jõhkratelt repressioonidelt ja inimõigusrikkumistelt, mis Valgevenes jätkuvad.

Oleme Prantsusmaaga ühel lehel – peame olema ühtsed, kui räägime Valgevene-Venemaa suunal tegutsemist. Teiseks, uute tugevate sanktsioonide kohene jõustamine on võtmetähtsusega. Kolmandaks peab jätkuma diplomaatiline surve neile riikidele, kust inimesi tuuakse (Valgevene-Poola piirile – M.E), et neid ühendusteid ei avataks. Loomulikult on oluline humanitaarolukorra leevendamine Valgevenes ja nende inimeste koduriikidesse tagasi saatmine.

Kas Prantsusmaal on endal plaan konkreetseid samme astuda olukorra lahendamiseks või nemad on EL-iga ühes paadis seoses sanktsioonidega Valgevenele?

Prantsusmaa on EL-iga ühes paadis ja meil olid täiesti samasugused seisukohad. Teine teema on Venemaa ja selle tegevus Ukraina piiride taga. President Macroni väga huvitas meie nägemus ja vaade sellele olukorrale. Ta jagas ka informatsiooni, mis puudutas tema ja Putini telefonikõnet – seda infot, mis ta sealt sai, kuidas need asjad võiks edasi arendada, kuidas Putin võiks mõelda ja mis hoiaks ära konflikti eskaleerumise seal regioonis.

Millised tema mõtted olid – kui tõenäoliseks ohuks ta peab, et Venemaa ründab Ukrainat?

Mure on kõigil, sest kõik näevad seda, mis Ukraina piiri taga toimub. Põhimõtteliselt oli arusaam ühtne ka selles osas, et peame saatma Venemaale väga selge sõnumi, et hind (Ukraina – M.E) ründamisel oleks nii kõrge, et see ei tasuks ära. Mis on see kõrge hind? Kas need on täiendavad sanktsioonid või midagi muud – see vajab veel arutamist. Palju aega reageerida ei ole.

Macroni mõte oli tõmmata maha punased jooned ja öelda, et kui Venemaa neid jooni ületab, siis sellel on konkreetsed tagajärjed. Euroopa peab olema valmis ka jõustama seda, et Venemaa saaks aru, et need (punased jooned – M.E) on tõsiseltvõetavad ja nad ei eskaleeriks seda konflikti.

Kas selles kõrge hinna kontekstis on räägitud ka sõjalisest sekkumisest, mitte ainult karmidest sanktsioonidest?

See ongi nüüd küsimus, et millest me ikkagi räägime. Jäi jutt, et tuleme selle juurde tagasi lähipäevadel ja -nädalatel, et arutada omavahel läbi, mis need konkreetsed sammud võiksid olla.

Meie välisminister Eva-Maria Liimets kohtus eile Saksamaa ametikaaslasega, et arutada Valgevene-Poola olukorda. Nüüd rääkisite teie sellest Prantsusmaa presidendiga. Milline on tunnetus, kuidas meie regiooni probleemi Läänes tajutakse?

Positiivne on see, et me tõesti oleme Euroopaga ühtsed. Ei ole seda, et Lääs ja Ida oleks erineval seisukohal. Euroopa arusaamad on ka väga ühtsed. Kõik need kohtumised näitavad seda, et väga hinnatakse meie panust, meie sisulist teadmist Venemaast, Valgevenest, ohuhinnanguid, kuidas sündmused võiks areneda ja mis võiks olla heidutavad sammud, mida Euroopa võiks omalt poolt astuda. Meid peetakse neis küsimustes olulisteks.

Nii et võib siis öelda, et Lääs kui EL on selles küsimuses ühtne?

Jah, seda võib kindlasti öelda, et EL on selles küsimuses ühtne.

Räägime Prantsusmaa Mali operatsioonist ka. Milline sõnum oli Macronilt sel teemal? Soovivad prantslased endiselt Eesti osalemist selles operatsioonis?

Prantsusmaa oli väga tänulik selle eest, et me oleme nendega koos Malis. Me oleme Malis tegutsenud koos Prantsusmaaga pidevalt. Nad avasid pilti, kuidas olukorda seal näevad. Kogu Aafrika regiooni maha rahustamine on Euroopa huvides. Selleks peab Euroopa ka siin astuma ühtseid samme.

Prantsusmaa näeb ka Malis, kuidas Venemaa proovib oma kätt vahele ajada ja segada Euroopa toimetamist seal regioonis. Ka seal tuleb Venemaa käsi ette.

Eesti jätkab Prantsusmaaga koostööd Malis?

Kindlasti oleme seal koostöös Prantsusmaaga edasi. Küsimus oli Vene sekkumiste osas. Prantsusmaa ütles, et need sekkumised hoitakse ära ja näiteks Wagneri (Venemaa palgasõdurite grupp – M.E) oht ei ole nii suur.