Riksdag kirjutas Rootsi ajalugu kohaliku aja järgi mõni minut pärast kella kümmet. Hääletustulemuse selgumisele järgnes pikk aplaus.

„Tema oskused selle ülesande jaoks on hästi teada ja neid respekteeritakse kõigis poliitilistes leerides,” kommenteeris sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni juht Annelie Karlsson enne hääletust. „Eelkõige pärast seitset aastat Rootsi rahandusministrina. Magdalena Anderssoni näol saab Rootsi peaministri, kes ei kõhkle ütlemast nii, nagu on, ja tegemast, mida on vaja.”

Esimese naispeaministrini jõuti Rootsis sada aastat pärast üleüldise ja võrdse hääleõiguse kehtestamist. Seda ajaloolist tähtsust rõhutasid oma kõnedes mitmed Riksdagi liikmed.

„Kuigi naistel on olnud lubatud hääletada sada aastat, et ole ühtki naist varem peaministriks valitud,” ütles sõltumatu parlamendiliige Amineh Kakabaveh. „Feminism ütleb alati, et tüdrukud ja naised on täisväärtuslikud inimesed, kellel on samad võimalused kui meestel ja poistel.”

Andersson näis nende sõnade üle väga liigutatud olevat.

Seejärel astus kõnepulti Vasakpartei juht Nooshi Dadgostar. „See, mida ei olnud olemas, kui mina üles kasvasin, muutub minu tütre jaoks enesest mõistetavaks,” ütles ta.

Selle peale voolas Anderssoni põskedele juba paar pisarat. Samuti olid märjad Anderssoni selja taga istunud sotsiaalkindlustusministri Ardalan Shekarabi silmad.

Et saada Riksdagi toetus, oli vaja, et Anderssoni vastu ei hääletaks üle poole parlamendi liikmetest ehk 175. Anderssoni vastu hääletas aga 174 Riksdagi liiget, poolt oli 117 ja erapooletuks jäi 57. Üks parlamendiliige ei viibinud kohal.

Andersson on sündinud 1967. aastal Uppsalas. Sotsiaaldemokraatide noorteorganisatsiooniga SSU ühines ta gümnaasiumi ajal. Kõrghariduse sai Andersson Stockholmi Kaubanduskõrgkoolis. Rahandusministriks sai ta 2014. aastal ja sotside etteotsa valiti ta tänavu 4. novembril.