Riigikogu liikmete küsimustele vastasid infotunnis riigihalduse minister Jaak Aab, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning siseminister Kristian Jaani.
Kiiruga tehtud leping võib haridusministeeriumile trahvi tuua
Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder küsis infotunnis haridusminister Liina Kersnalt esimesena koolidesse kiirteste tarninud SelfDiagnosticsi ettevõtte kohta, kelle toodete võimalikke puudujääke terviseamet parasjagu uurib. Seeder viitas, et ettepanek koolides testimisi korraldama hakata tehti juba märtsis, kuid reaalsuseks sai see novembris.
“Nii et seitse kuud, aga otsustamiseks kümme minutit ja kogu see esimene hange läks täielikult aia taha: 3 miljonit eurot üle turuhinna. Mitmed ettevõtjad, kes oleks võimelised olnud ja soovinud osaleda seal, need välistati,” rääkis Seeder. “Minu küsimus on: miks ei suutnud terve seitsme kuu jooksul valitsus rakendada seda ja ette valmistada korralikult seda testimist ja testide hanke läbiviimist?”
Haridusminister Liina Kersna hinnangul on kiirtestimine koolides edulugu, kuna kolme nädalaga tuvastati pea 2300 positiivset tulemust ja nakatumine koolides on oluliselt vähenenud.
Kersna tõdes, et leping SelfDiagnosticsiga tehti kiirustades, samas polnud ministri väitel selles protsessis midagi õigusvastast. “Läbirääkimistega, välja kuulutamata hange on erandkorras võimalik, see on seaduses lubatud võimalus,” rääkis Kersna.
“Ministeeriumi juristide ja hankespetsialistide hinnangul oli see antud hetkel põhjendatud. Aga kui takkajärgi selgub, et see ei olnud põhjendatud, siis ka kolleeg Jaak Aab kirjutas mulle [loe kirja siit -toim] ja andis teada, et siis peab ministeerium maksma selle eest suurusjärgus 1200 eurot trahvi,” jätkas Kersna.
PPA loodab kärpida täitmata töökohtade arvelt
Sotsiaaldemokraat Ivari Padar küsis riigikogu infotunnis siseminister Kristian Jaanilt, mis tagajärgi toob see, et politsei- ja piirivalveamet peab järgmisel aastak kokku hoidma 3,5 miljonit eurot.
“See kärbe tänases olukorras tegelikult teeb murelikuks ja me ei tea, mida see endast tegelikult kujutab,” rääkis Padar. “Kuidas see mõjutab näiteks piirkonnapolitseinikuid, kuidas see mõjutab teenuse kättesaadavust?”
Siseminister Kristian Jaani tõdes, et selline kärpimine on siseministeeriumile väljakutse. “Eelkõige on plaan tühjade ametikohtade [täitmata ametikohtade - toim] vähendamine,” rääkis Jaani. Sellega saab PPA Jaani väitel kokku hoida juba ligikaudu miljon eurot.
Politseiorkestri viimine PPA alt Tallinna linna alla hoiab Jaani sõnul kokku üle poole miljoni euro. Veel lisas Jaani, et PPA plaanib muudatusi juhtimisstruktuurides, mis aitaks samuti kokkuhoiule kaasa.
Padari täpsustavale küsimusele selle kohta, kui palju piirkonnapolitseinikke ikkagi konkreetselt sule sappa saab ja kui palju teenindussaale kinni pannakse, Jaani otse ei vastanud. Teenindussaalide kohta rääkis Jaani, et mitmete toimingute veebikeskkonda suunamine on paratamatus ja suurem osa ühiskonnast tuleb sellega ka kenasti kaasa.
“See võib kõlada küll väga raskelt, aga väga palju töid võtabki üle veebikeskkond ja tõepoolest lihtsalt inimesi, kes füüsiliselt kohapeal teenindussaalides istuvad, inimesi teenindavad, vastavaid menetlusi läbi viivad, neid ei ole tulevikus enam nii palju vaja´,” rääkis Jaani.
Minister kinnitas, et inimeste turvatunne on viimane asi, mille pealt kokku hoidma hakatakse.
