Kursk uppus 2000. aasta 12. augustil Barentsi merel 175 kilomeetri kaugusel Severomorskist 108 meetri sügavuses vees. Ametlikel andmetel oli uppumise põhjus torpeedo plahvatus pardal ja sellele järgnenud lahingumoona plahvatus. Kõik õppustel osalenud allveelaeva 118 meeskonnaliiget hukkusid.

„Allveelaev, mis Kurskiga kokku põrkas, jälitas nähtavasti Kurskit, aga ei suutnud nendes mere seisundi tingimustes ja kõigis välistes tingimustes ohutust tagada, tuli liiga lähedale või viis Kurski manööver kontakti kaotamiseni... Ma tean 90-protsendise tõenäosusega selle nime, aga selleks, et seda avalikult nimetada, peavad olema tõendid ja need tuleb esitada. Ma ei saa neid esitada. NATO allveelaev. Ja see oli seal, selles piirkonnas, kus ta Kurskiga kokku põrkas,” ütles Popov.

SOS-signaale ei saatnud tol päeval välja mitte Kursk, vaid selle kõrval asunud ja kahjustusi saanud NATO allveelaev, lisas Popov. Vene mereväe allveelaevade vastane lennuvägi avastas selle Norra rannikul.

2000. aastal ütles Popov Arkadi Mamontovi dokumentaalfilmis Kurski kohta, et tema jaoks on peamine versioon kokkupõrge seni tundmatu allveelaevaga, mis tabas kogemata Venemaa selle projekti järgi ehitatud allveelaeva kõige haavatavamat kohta. Tollal ei rääkinud aga admiral, et see oli NATO allveelaev ega seda, et põhimõtteliselt teab ta ka selle nime.

Vene ja muu maailma meedia teatel olid selles õppuste piirkonnas USA tuumaallveelaevad Memphis ja Toledo ning Suurbritannia allveelaev Splendid. Portaal News24 teatas, et Venemaa kaitseministeerium taotles Pentagonilt luba Memphise ja Toledo inspekteerimiseks, aga ei saanud luba. Sealt vastati, et kõik allveelaevad on töökorras. Sama vastus tuli ka Londonist.

2002. aastal avaldatud Venemaa valitsuskomisjoni ametliku versiooni järgi uppus Kursk pärast torpeedo 65-76 kütuse komponentide plahvatust, mis viis edasise plahvatuseni.