Poola on olnud juba nädalaid Valgevene isevalitseja Aljaksandr Lukašenka ägenenud hübriidrünnaku all, mille raames on saadetud Valgevene-Poola piirile peamiselt Lähis-Idast pärit migrante. Rändajate piiri äärde saamiseks on kasutatud nii eksitamist kui ka sundi.

"Eesti julgeolek algab Läti, Leedu ja Poola piirist," ütles peaminister Kaja Kallas pressikonverentsil. Ta lisas: "Piiriületamise katsed on muutunud vägivaldsemaks ning me prognoosime, et surve piiril jääb püsima, sest Lukašenka ei ole veel oma eesmärke saavutanud."

Poola peaminister Mateusz Morawiecki sõnul seisab Poola idapiir silmitsi uut liiki sõjaga. "Siin kasutatakse relvadena migrante, kus väärinformatsioon on ka relvaks. See on hübriidsõda," ültes Morawiecki. Poola peaminister tõi välja, et tegu on mitme kriisi sünkrooniga, tuues välja nii migrandi-, energia- kui ka maagaasikriisi. "Me näeme seda, et surve kasvab NATO ja Euroopa Liidu idapiiril," ütles Morawiecki. Ta tänas Eestit ja peaminister Kallast toetuse pakkumise eest ning lisas, et see on oluline solidaarsuse märk.

Poola peaminister ütles, et praegu nähakse ohtude eskaleerumist piiril ning kuna ohud kasvavad, siis tuleb neile ka reageerida ehk tugevdama kohalolekut Euroopa idapiiril. "Samuti peaksime ka tugevdama oma reaktsioone väljapressimisele," ütles Morawiecki.

Reedel teatas kaitseminister Kalle Laanet, et Eesti saadab Poola piirile appi ligikaudu sada tegevväelast ning lisaks reservväelasi. Stenbocki maja sõnul on täna toimuva valitsusjuhtide kohtumise eesmärk on arutada julgeolekuolukorda meie regioonis ja koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Lisaks Eestile külastab Poola peaminister pühapäeval ka Lätit ja Leedut.