"Eestisse akrediteeritud suursaadikute volikirjade üleandmise tseremoonial oli suur rõõm kuulda, kuivõrd võimsalt ja vägevalt meie Sõjaväeorkester kõlab. Mul on hea meel, et vaatamata viimase aja raputustele ja katsumustele on see pika ja väärika traditsiooniga orkester suutnud säilitada oma vaimsuse, mängutahte ning professionaalse taseme," kirjutas president postituses.

Tänasest esimesest ühisest tseremooniast loodab president, et alguse saab pikk ja ilus koostöö. "Te olete meile olulised," rõhutas president postituse lõpetuseks.

Toetus sõjaväeorkestrile on märgiline, kuna alles kevadel oli juttu orkestri koondamisest. Palju pahameelt tõi ka orkestri sõjamuuseumi alla viimine ning politsei- ja piirivalveorkestri ja kaitseväe orkestri likvideerimine. Orkestrite koondamine oli osa PPA kärpeplaanist.

1. oktoobrist kuulub sõjaväeorkester kaitseministeeriumi valitsemisalasse sõjamuuseumi alla. Orkester jätkas osalise töökoormusega, kuid senise 41 töötajaga. Sõjaväeorkester jäi riigi esinduspuhkpilliorkestriks.

Paljud Eesti muusikud väljendasid ja kultuuriinimesed väljendasid koondamistele valju kriitikat. „Kui kaitsevõimet hinnatakse vaid võimega pea ja õlaga uksi maha joosta, raketiheitjaga kiiremini, kõrgemale ja kaugemale heita, hoomamata tegeliku, laiapõhjalise kaitsevõime sisulist tähendust ning ka seda, mida või keda me siin siis tegelikult kaitseme, mille eest oleme valmis oma elu andma, siis on kuskil ikka midagi väga valesti läinud,“ leidis Eesti kontserdi juht Kertu Orro. „Kui laiapõhjalise kaitsevõime sisuline tähendus ei ole Eesti rahva ja riigi, kultuuri säilimine, siis mis see on? Kui Eesti kaitseväe orkester ei ole märkimisväärne kultuuriline väärtus kogu kaitsevõime kontekstis, siis mis seda on?“ ütles Orro toona Eesti Ekspressile.