ECDC peadirektor dr Andrea Ammon tõi välja, et Balti regioonis on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega väiksem vaktsineerituse hõlmatus. Peale selle tõi ta viiruseleviku kiire kasvu põhjusena välja paljude piirangute samaaegse leevendamise.

Ammon nentis, et haigestumise kasvu on näha ka neis riikides, kus on kõrge vaktsineerituse määr, mis võib tähendada seda, et viiruse leviku pidurdamiseks on vaja suuremat hõlmatust, kui esilagu arvatud. Ta märkis aga, et lõpetatud vaktsineerimiskuur on parim kaitse raske haigestumise ja surma vastu.

Ammon rääkis, et praegu levib kõige rohkem deltatüvi, kuid sellest on tekkinud ka uus variant: AY.4.2. Tema sõnul on see juba Suurbritannias viimasel paaril nädalal levinud, aga levib ka Euroopa Liidu riikides.

Tanel Kiik tõi välja, et kolmandate dooside tegemises oleme Euroopas eesrindlikud: täiskasvanud elanike seast on üle 10 protsendi saanud tõhustusdoosi.

Kiik sõnas, et praegused piirangud kehtivad vähemalt 10. jaanuarini, kuid ilmselt neidki pikendatakse. Ta ütles, et koroonatõendi kontroll jääb pandeemia lõpuni. Kiige sõnul vaadatakse kellaajaline piirang meelelahutusasutused peavad uksed sulgema hiljemalt kell 23 üle iga kahe nädala tagant.

Kiik ütles, et nakatumise langusest hoolimata peame jätkama ühiskondlikku pingutust, et saaksime jõulude ajal muretult koos lähedastega aega veeta.

Mari-Anne Härna pani kõigile vaktsineeritutele südamele, et nad jääksid isolatsiooni, kui keegi nende perekonnast on nakatunud.

Härma nentis, et olukord haiglates on siiski veel tõsine ja plaanilise ravi täielikuks taastumiseks peab langustrend jätkuma veel neli kuni viis nädalat. Kas see nii ka läheb, peaks selguma järgmisel nädalal.

Jälgi pressikonverentsi ka otseblogist.