VIDEO | President Karis suhtlemisest Putiniga: isegi sõja ajal räägivad vastased omavahel

President Alar Karis andis intervjuu Leedu Delfile, milles oli muu hulgas juttu vajadusest suhelda Venemaa riigipea Vladimir Putiniga. Karis on seda meelt, et seda tuleb teha, kui see ka otseselt kuhugi ei vii.

Karis ütles, et nõustub sellega, et olukorra Valgevene piiril ei ole tekitanud ainuüksi Aljaksandr Lukašenka, vaid ka Kreml.

„Jah, täna me rääkisime sellest. Ja kõik olid ühte meelt selles, et ilma Venemaata ei saa see toimuda. On olemas märgid. Ja mõnede lääneriikide juhid on hakanud selle probleemi lahendamiseks suhtlema Vladimir Putiniga,” ütles Karis.

Kariselt küsiti, millest on Putiniga rääkida, eriti võttes arvesse, et Venemaa mängib Valgevene agressioonis Euroopa Liidu ja NATO vastu aktiivset rolli.

„On asju, millest saab rääkida. Isegi sõja ajal konsulteerivad vastased teineteisega. On olemas poliitilisi konsultatsioone madalamal tasemel, näiteks hiljuti rääkis meie välisminister telefoni teel Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, selliseid asju toimub,” vastas Karis. „Teine asi on see, et need ei ole ainult poliitilised teemad, need on teemad keskkonnakaitse, kultuuri valdkonnast, tuleb hoida kontakte ja mitmekesistada lähenemist Venemaaga suhtlemisele. On näiteks Soome viis suhelda, aga on ka teisi. Seetõttu arvan ma, et mida rohkem, seda parem.”

Juttu tuli ka sellest, et Karise eelkäija Kersti Kaljulaid käis Putiniga kohtumas, mille peale Leedu kritiseeris Eestit, et seda ei kooskõlastatud teiste Balti riikidega. Leedu Delfi küsis, kas see kohtumine oli tänase päeva seisukohast kasulik.

„Noh, arvamused läksid selles küsimuses lahku ka Eestis, kõik ei olnud selle visiidiga rahul. Ja Balti riigid ütlesid, et oleks pidanud teiste riikidega konsulteerima. Aga kui tagasi vaadata, siis ausalt öeldes midagi halba see kohtumine kaasa ei toonud. Isegi sellised kohtumised, mis millenigi ei vii, on teatud hetkel vajalikud,” lausus Karis.

Küsimusele, kui kaugele on Eesti valmis minema, kui on vaja käivitada NATO aluslepingu 4. artikkel või olukord halveneb, vastas Karis, et kõik sõltub Leedust või Lätist ja sellest, mida neile vaja on. „Ei saa aidata neid, kes abi ei palu. Me oleme NATO liikmed, mis tähendab, et liitlasi tuleb toetada, kui midagi juhtub Leedus, Lätis või kuskil mujal. Tuleb liikuda samm-sammult, kõik sõltub olukorrast, kuidas see areneb, näeme.”

Karise sõnul rääkis ta NATO 4. artiklist Balti riikide ja Poola presidendiga ning selle küsimuse tõstatamine on Leedu ja Poola asi. Kui on vaja, Eesti toetab seda.

Leedu Delfi uuris Kariselt ka Eesti suhtumist Hiinasse. Leedu on näiteks lahkunud formaadist 17+1 ja lubanud avada Taiwani esinduse.

Karis tunnistas, et Eesti osaleb endiselt formaadis 16+1 ja lähiajal sealt lahkuda ei kavatse. Taiwani esinduse kohta arutelusid Karise sõnul Eestis olnud ei ole.

Küsimusele, et kui Hiina hakkab Leedule rohkem survet avaldama, kus on siis Eesti, vastas Karis järgnevalt: „See on hüpoteetiline küsimus, sest mida saab vastata „kui” peale? Meie puhul kehtib ühe Hiina poliitika, aga see ei tähenda, et me ei hoiaks sidemeid Taiwaniga, hoiame. Aga me jääme oma kindlaks kujunenud poliitika juurde.”