Stockholmi ülikooli meregeoloogia ja geofüüsika professor Martin Jakobsson selgitas pressikonverentsil, et Estonia lebab suure graniidi paljandi peal. Tema ütles aga, et ei ole piisavalt pädev, et teha järeldust, et augud Estonia vrakis on just nende tõttu tekkinud.

Arikas sõnas, et vigastuste kuju jälgib paljandi kuju ja ütles, et kahjustuste tekkimine kivimite tõttu on tõenäoline stsenaarium. „Aga kindlasti on meil vaja veel täiendavat informatsiooni ja kinnitust selle kohta, et deformatsioon on põhjustatud sellest graniidi paljandist,“ lisas ta.

Arikas märkis, et vigastused ei ole ainult vraki paremas pardas. Vrakk lebab nimelt paremal küljel kreenis (134-kraadise nurgaga). Vigastused on ka laeva ahtriosas, vasakus pardas, lisaks on ka vööriramp hingedest lahti murdunud, loetles ta leitud kahjustusi.

Mida saame neist vigastustest järeldada?

Arikas ütles, et tegemist on struktuursete läbivate vigastustega. „Vigastused kanduvad ka siseruumidesse ja sisevaheseintesse edasi,“ sõnas ta ning lisas, et järgnevate uuringute käigus tulebki teha selgeks, kas need vigastused on üle kandunud paremast pardast vasakusse, mis on põhjustanud vigastused ahtris ja mis juhtus vöörirambiga.

Suvel tehtud uuringute käigus ei sisenetud autotekile, sest uurimismeeskonnal oli teadmine, et juurdepääs autotekile oli suletud. Nüüd on see aga avatud ja Arikase sõnul on leitud ka sobivad vahendid, et järgmise uuringu ajal sinna ikkagi siseneda.

Uuringud lähevad edasi

Järgmine suurem uuring on plaanis uue aasta kevadel. „Esimene eesmärk on tuvastada seestpoolt parema parda vigastuse suurus ja autoteki seisund,“ rääkis Arikas eelseisvast uuringust. Juba detsembris pannakse vraki juurde sond, mis mõõdab vee läbipaistvust ning edastab vastavat informatsiooni satelliitside kaudu uurimismeeskonnale. „Et olla kindel, et me läheme sinna kohapeale ja meil on merevarustust piisavalt, et oma töid teha, sest vastasel juhul oleks tegemist väga kuluka operatsiooniga – me läheme kohapeale ja tuvastame, nähtavus ei ole piisav ja tuleme tagasi,“ põhjendas Arikas sondi paigaldamise vajalikkust.

Lisaks on kavas veel intervjuud laevahukust pääsenud meeskonnaliikmetega. Lõppraportit tutvustatakse tõenäoliselt alles järgmise aasta sügisel.

Mida arvab Arikas 1997. aasta lõppraportist? Milline leid viimastes uuringutes on olnud tema jaoks kõige huvitavam? Sellest kuuleb Delfi „Erisaatest“.