ÜRO kliimakõnelused: 200 riiki jõudsid viimaks ühisavalduses kokkuleppele
(87)
Kokkulepe saavutati hoolimata Hiina ja India püüetest kokkuleppe teksti pehmendada.
Kuigi algselt pidid kõnelused lõppema reedel, kestsid need tänaseni, sest eilseks ei õnnestunud riikidel ühises sõnastuses kokkuleppele jõuda.
Reede õhtul kutsus COP26 president Alok Sharma Glasgow's konverentsil osalevaid riike üles laupäeval uuesti kogunema, et teha viimased pingutused riikidele kindlate kohustuste loomiseks ja planeedi kasvavat temperatuuri pidurdavate meetmete loomiseks, vahendas Reuters.
"Oleme viimase kahe nädalaga tulnud pika tee ja nüüd on meil tarvis seda viimast annust "teeme ära" mentaliteeti, mis siin COP-il seni olnud on, et saaksime oma ühise pingutusega üle finišijoone," sõnas Sharma enne kokkuleppe saavutamist.
Teemad, milles nõule saamises oli raskusi, olid muuseas fossiilkütuste riiklike toetuste kaotamine ja vaesemate riikide rahaline toetamine kliimamuutustega võitlemisel.
Kokkuleppekava nõuab riikidelt järgneva aasta jooksul senisest suuremate kliimakohustuste võtmist. See on vajalik vähendamaks lõhet seniseatud eesmärkide ja märksa suuremate kärbete vahel, mida teadlased peavad veel sel kümnendil vajalikuks katastroofiliste kliimamuutuste ära hoidmiseks.
Kohtumise läbiv eesmärk oli vastavalt 2015. aasta Pariis kliimakokkuleppele saavutada meetmed, mis ei laseks planeedi kliimal soojeneda rohkem kui 1,5 kraadi võrreldes tööstuseelse ajaga. Just see on piir, mille ületamisel oleksid teadlaste sõnul laastavad tagajärjed planeedile. Seni kehtivate kokkulepetega heitkoguste vähendamiseks tõuseb planeedi temperatuur aga sellest piirist teadlaste hinnangul märkimisväärselt kõrgemaks, tuues endaga kaasa merepinna hävitusliku tõusu, põuad, tormid ja metsapõlengud.
Uue leppega üritatakse leida tasakaal kliimamuutustele kõige haavatavamate - ja tihtipeale vaesemate - riikide, suurimate saasteriikide ning riikide vahel, kelle jaoks fossiilkütused on hädavajalik osa majandusest.
