Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse 30 päevaks eile, 11. novembril.

Üle 50 politsei- ja piirivalveameti teenistuja (nende hulgas nii ametnikud kui töölepinguga töötajad) pöördusid halduskohtusse nõudega tühistada PPA käskkiri, millega kehtestati PPA-s kohustuslik vaktsineerimine ning keelata kohtusse pöördunud teenistujate ametist vabastamine.

Kaebajad taotlevad ka esialgset õiguskaitset, kuna esialgse õiguskaitse puudumisel võidakse nad juba uuel nädalal ametist vabastada, mistõttu pole kohtumenetlusega võimalik enam eesmärki saavutada. 11. novembril otsustaski kohus, et esialgu antakse esialgne õiguskaitse 30 päevaks kõigile ametnikele, mis tähendab, et sellel perioodil ei saa neid ametnikke vaktsineerimatuse tõttu vallandada.

Käskkirjadega kohustusliku vaktsineerimise kehtestamine on Eesti õiguskorras midagi uut ja tavatut.

PPA ametnikke esindab advokaadibüroo Pallo&Partnerid. Sealse advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on hetkel väga levinud haldusorganite poolt käskkirjade väljastamine seoses kohustusliku vaktsineerimisega.

“Selliste käskkirjade õiguspärasust peab saama kohtus hinnata kiiremas korras ja enne, kui sajad inimesed töölt vabastatakse. Üks selline vaidlus on hetkel ka riigikohtu menetluses ja kui riigikohus peaks otsustama, et selliste käskkirjade puhul tuleb lubada ennetavalt kohtulikku kontrolli, võib see päästa sadu kui mitte tuhandeid inimesi kiirest töökaotusest lähiajal. Lisaks aitaks selline ennetav kaebeõigus vähendada ka kohtute töökoormust, kuna teenistusest vabastamise vaidlus on oluliselt mahukam, kui seda on käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ja tühistamine, mis tuleks nagunii läbi teha ka teenistusest vabastamise vaidluses,” sõnas Reilik-Bakhoff.

Tegemist pretsedendiga

Advokaat lisas, et käskkirjadega kohustusliku vaktsineerimise kehtestamine on Eesti õiguskorras midagi uut ja tavatut ning ühegi käskkirja juurde ei ole esitatud õiguslikku alust, mille alusel seda tehakse.

“Terve pandeemia aja on räägitud Eestis, et meil on vabatahtlik vaktsineerimine, paraku on selle definitsioon viimase aasta jooksul kannatada saanud," märkis Reilik-Bakhoff. Sealjuures tõi ta välja, et tihti kasutatavat tema sõnutsi demagoogiat (a la „ka töötamine on vabatahtlik“).

Ta tõi välja, et maailma terviseorganisatsioon on selgitanud oma 13. aprilli 2021. aasta seisukohas, et (kaudne) kohustuslik vaktsineerimine on see, kui isikule kaasnevad selle mitte teostamisel mingid piirangud kas koolis, tööl või mujal.

"Seega ei saa me rääkida vabatahtlikust vaktsineerimisest, kui selle tõttu vabastatakse isikud töölt. Kohtu roll olekski anda omapoolne hinnang, kas Eestis, kus meil ei ole õiguslikku alust kohustuslikuks vaktsineerimiseks, saab selle kehtestada tööandja tasandil lihtsalt käskkirjaga,” märkis advokaat.

Reilik-Bakhoffi abiga on seoses kohustusliku vaktsineerimisega enda õiguste kaitseks kohtusse pöördunud või kohtuvälise lahenduse leidnud juba üle 100 inimese politsei- ja piirivalveametist, kaitseväest, kiirabist, haridusasutustest ning teistest ametitest.

PPA kommentaar: pingutame järgmise kuu-pooleteise jooksul kõhklejate veenmisesse
PPA administratsiooni juht Janne Pikma:


"Esmase õiguskaitse andmisega otsustas kohus, et hagi esitanud teenistujaid ei tohi vaktsineerimistõendi esitamata jätmise tõttu ametist vabastada järgmise 30 päeva jooksul. Tuleb rõhutada, et hetkel ei olnud ka kellegi kohene ametist vabastamine plaanis ja kedagi praeguse seisuga vaktsineerimise tõttu vabastatud ei ole. Inimeste teenistusest vabastamine on ka viimane asi, mida soovime, ning loodame väga, et kõik kaitsesüsti lähima kuu jooksul teevad. Selleks suhtleme nende inimestega, pakume personaalseid nõustamisvõimalusi, jagame sisekanalites sel nädalal toimunud vaktsineerimise infopäeva materjale ning otsime vastuseid inimeste esitatud küsimustele.


Täna, 12. novembril on see kuupäev, kui PPA töötajad pidid esitama oma immuniseerimise või haiguse läbipõdemise tõendi. Nendele, kes tõendit ei esita, koostab PPA järgmise nädala jooksul kirjaliku teatise selle kohta, et neil on kuni 20. detsembrini aega ennast ametikoha nõuetega vastavusse viia. Töötajad, kes selleks kuupäevaks ei esita immuniseerimispassi ega arstitõendit vaktsineerimist välistavate asjaolude kohta, koostab PPA teenistusest vabastamise käskkirja 31.12.2021 kuupäevaga. Ehk põhimõtteliselt on inimestel veel poolteist kuud aega infot koguda ja oma otsust kaaluda.


Viimase seisuga oli PPAs kaitsesüsti saanud ca 4400 inimest, vaktsineerimata inimesi oli ca 250, neist ligi 150 inimest andsid märku, et vajavad rohkem infot ja mõtlemisaega. N-ö põhimõttelisi vastaseid oli poolesaja ringis ning hinnanguliselt paarkümmend inimest olid meditsiinilistel põhjustel seni vaktsineerimata jätnud. Kui paljud inimesed saavad kirjaliku teatise vaktsineerimise vajaduse kohta, selgub esmaspäevaks.


20. oktoobril valmis PPA riskianalüüs, mille kohaselt on PPA kõikidel töödel viirusesse nakatumise risk kõrge või väga kõrge ja neid riske maandab inimeste vaktsineerimine. Seetõttu on vaktsineerimine PPAs töötamiseks vajalik. Erandiks saavad olla juhtumid, kui vaktsineerimine on töötajale arstitõendi järgi vastunäidustatud ning neid juhtumeid hinnatakse igal konkreetsel juhul eraldi.


Sotsiaalmeedias levib küsimus lapseootel PPA teenistujate ja vaktsineerimise kohta. Rasedus ei tähenda automaatselt seda, et inimene ei peaks end vaktsineerima. Arstid soovitavad tungivalt rasedatel kaitsesüst teha, et vähendada ohtu nii emale kui lapsele. Loomulikult on võimalik, et lapseootel ema ei saa tervislikel põhjustel seniseid tööülesandeid täita, eriti kui tegemist on välitöö inimesega. See ei pruugi olla ainult vaktsineerimise tõttu, vaid näiteks ei või tõsta raskusi, joosta või ei saa iivelduse tõttu autoga liikuda. Kui inimene esitab arstitõendi selliste komplikatsioonide kohta, mis lapseootuse ajal ameti nõuetele vastamise välistavad, siis on PPA sellega alati arvestanud ja arvestab ka edaspidi."
Jaga
Kommentaarid