Vaktsineerimisest keeldunud ja kaitseväest lahkunud teenistujad on jõudnud oma kaebustega riigikohtusse

Kaitseväe teenistujad pidid laskma end vaktsineerida hiljemalt novembri keskpaigaks, vastasel juhul töösuhe lõpetati. Mitmed teenistusest lahkujad on kaevanud selle otsuse erinevate tasandite kohtuorganitesse. Mõningatel juhtudel on kaebused jõudnud menetlusse ka lausa riigikohtusse.

Tallinna halduskohtule on hetkel laekunud kümme kaebust, mis seotud vaktsineerimisest keeldumisega ja teenistusest vabastamisega. Osa kaebusi on laekunud üksik- ja osa ühiskaebustena, seega kaebajaid isikutena on asjades kokku hulga rohkem, selgitas Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Kuue kaebuse osas ei ole kohus veel seisukohta jõudnud võtta. Üks kaebus on jäetud käiguta, andes kaebajatele tähtaja kaebuse täpsustamiseks.

Kolme kaebuse osas on kohus kaebused menetlusse võtnud ning rahuldanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, keelates kaitseväel anda välja käskkiri kaebuse esitajate teenistusest vabastamiseks, ütles Vilu.

Menetlused riigikohtus

Samalaadsed kaebused on jõudnud kohtuveskitesse ka Tartus ja Jõhvis.

12. septembril 2021 esitasid seitse inimest Tartu halduskohtule ühise kaebuse Kaitseväe juhataja käskkirja tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Sealne halduskohus tagastas 16. septembril kaebuse kaebeõiguse puudumise alusel.

Seepeale liikusid kaebajad ringkonnakohtusse, kus jäeti omakorda nende määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust, kes asja arutasid, jäi üks eriarvamusele, leides, et kaebus oleks tulnud lahendada sisuliselt.

Hetkel on see asi määruskaebe korras riigikohtus menetlusse võetud.

1.oktoobril esitasid viis inimest (kellest neli kattuvad eelmiste kaebajatega) Tartu halduskohtule kaebuse Kaitseväe vastu, paludes keelata Kaitseväel välja andmast haldusakti, millega lõpetatakse teenistussuhted kaebajatega põhjusel, et nad ei esita Kaitseväe poolt nõutavat COVID-19 tõendit. Ka selle juhtumi puhul tagastas halduskohus 6. oktoobril esitatud kaebuse.

Riigikohus on endiste kaitseväelaste kaebused menetlusse võtnud.

Kaebajad esitasid määruskaebuse omakorda Tartu ringkonnakohtule, kes rahuldas 18. oktoobril nelja kaebaja määruskaebuse selles osas, millega nende kaebus tagastati. Ringkonnakohus saatis kohtuasja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ka selles asjas esitas üks kolmest ringkonnakohtu kohtunikust eriarvamuse. Tolle kohtuniku hinnangul ei ole lähenemine, et keelamiskaebus teenistusest vabastamise ärahoidmiseks ei ole lubatav, õige.

Üks kaebajatest, kelle määruskaebuse ringkonnakohus rahuldamata jättis, esitas määruskaebuse riigikohtule ning see on menetlusse võetud.

Jõhvis esitati Tartu halduskohtule samalaadsed kaebused 4. novembril - kõigi puhul on tegemist üksikkaebustega. Üks neist on menetluses, teise puhul on otsus veel lahtine.

Nõue sai selgeks septembris

Kaitseväes nõutakse vaktsineerimist või läbipõdemise tõendit aga kõigilt töötajatelt.

„Olukorras, kus teenitakse õlg-õla kõrval, ei ole muud isikukaitsevahendid nii tõhusad [kui vaktsineerimine],“ sõnas toona kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus.

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles septembris Delfile: „Ma ei saa käskida kedagi, kes ei taha vaktsineerida, aga need, kes tahavad kaitseväes edasi teenida, peavad seda tegema. Kes ei taha, saavad valida teise eluala.“

Herem tõi välja terve rea praktilisi probleeme, mida osaliselt vaktsineerimata isikkoosseis põhjustab.

Herem juhtis tähelepanu, et kaitseväelaste töö toimub paljuski rühmades ja lähikontaktis. „Meil on üksused, mis magavad samades kasarmutes – see puudutab nii ajateenijaid kui ka näiteks Scoutspataljoni,“ ütles ta.

„Meil on vähe ameteid, mida saab distantsilt pidada,“ loetles Herem vaktsineerimise vajalikkuse põhjuseid. „Meil on vaja salajasi nõupidamisi, kodudes pole selleks sobivaid võrke.“

Kaitseväe juhataja ütles ka, et ei meedikud ega kokad saaks ohutult oma tööd teha, kui nad oleks nakkusohtlikud.

Esialgse õiguskaitse on saanud viis teenistujat

Kaitseväe pressijaoskonna ülem kapten Taavi Karotamm kommenteeris kohtusse kaebamist.

Kas tegemist on üksikjuhtumiga, kelle esialgse õiguskaitse kohus rahuldas?

Esialgse õiguskaitse on saanud viis teenistujat.

Kas halduskohtu õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendab seda, et vaktsineerimisest keeldunud teenistuja saab siiski oma tööd jätkata?

Esialgse õiguskaitse taotlus on rahuldatud viie teenistuja puhul, kellest neli jätkavad teenistuses ja üks suundus esialgse õiguskaitse rahuldamise järel lapsehoolduspuhkusele.

Oktoobri alguses oli kaitseväes ja kaitseministeeriumis vaktsineeritud üle 95% töötajatest. Kui suur on kaitseväes ja kaitseministeeriumis vaktsineeritute hõlmatus nüüd? Kas kohustuse määramine on hõlmatust tõstnud?

Kaitseväes on vaktsineeritud 98% teenistujatest. Vaktsineerituse kasvu on panustanud puhkustelt, lähetustest ja mujalt naasmine ning selle järel vaktsineerimine või tõendi esitamine. Samuti mängib rolli selgitustöö vaktsineerimise mõju osas.