Ajalooline otsus: Leedu kehtestab erakorralise seisukorra, riigis viibivatelt migrantidelt korjatakse ära telefonid

Leedu parlamendi otsusega hakkab kolmapäeva hommikul põgenikekeskustes ja piiridel kehtima erakorraline seisukord, vahendab LRT.

Leedu valitsus palus parlamendil Valgevene hübriidrünnaku tõttu erakorraline seisukord välja kuulutada, kuna selline seisund hõlbustab valitsuse tööd juhul, kui tuleb kiiresti hakata langetama keerulisi otsuseid. Erakorralise seisukorra tõttu piiratakse muuhulgas Leedus viibivate migrantide ligipääsu internetile ja nende õigust pidada telefonitsi vestlusi.

Riigil tekib õigus mobiiltelefonid illegaalselt riiki sisenenud migrantidelt ära korjata, seda nii põgenike laagrites kui piiri ääres kogunevalt rahvalt.

Esialgu kehtib erakorraline seisukord kuu aega. Erireeglid kehtivad piiritsoonis kuni viie kilomeetri kaugusel piirist, samuti kõigis migrandilaagrites.

Tegemist on esimese korraga taasiseseisvunud Leedu ajaloos, kus erakorraline seisukord kehtestatakse. Erakorraline seisukord erineb eriolukorrast, mida Leedu on varemgi seoses koroonaviirusega välja kuulutanud.

"Me peame olema kõigeks valmis,” rääkis Leedu peaminister Ingrida Šimonytė. Ta tõdes, et otsusega võivad kaasneda ebamugavused kõigile kodanikele, kuivõrd piiratakse ka õigust vahetada elukohta ning võidakse kehtestada liikumispiirangud. “Jah, see toob kaasa teatud ebamugavusi. Seetõttu kehtestamegi seisukorra lühikeseks perioodiks [kuu aega - toim] ja teatud valdkondadele, püüdes minimeerida sellise režiimiga kaasnevaid ebamugavusi oma kodanikele,” rääkis Šimonytė.

Šimonytė tõdes aga parlamendi aruteludel, et erakorralise seisukorra seadus koostati ammu ja teistsugustele olukordadele mõeldes, mistõttu tuleb mitmeid asju jooksvalt täpsustada.

Leedu parlament peab kuu aja pärast kaaluma, kas seisukorda pikendada. Otsuse poolt hääletas 122 saadikut, üks oli vastu.

Erinevate allikate kohaselt on sel aastal Valgevenest ebaseaduslikult Leetu jõudnud ligi 4000 migranti.

Varėna rajooni omavalitsusjuht Algis Kašėta ütles Leedu Delfi intervjuusaates, et seimi otsus oli hädavajalik. “Kahtlased sõidukid peetakse kinni, aga kinnitan teile, et ametnikud tunnevad kohalikke inimesi ja ebavajalikke meetmeid ei rakendata,” ütles omavalitsusjuht.

Naabruses asuva Lazdijai rajooni omavalitsusjuht Ausma Miškinienė kinnitas samuti, et uus olukord parandab kohalike turvatunnet. Tema sõnul on piirialade elanike arv väike ja kõik tunnevad üksteist, seetõttu ei tohiks uus kord seal suuri raskusi valmistada. “Väga oluline on see, et elanikud teaksid, mis ja kui kauaks muutub, ja kui tugevalt nad oma elurutiini peavad muutma.” Praegu sellist selgust Miškinienė sõnul siiski ei ole. “Kindlasti mainiti seda, et piirangutega kaasnevad liikluskontrollid ja mobiilside piiramine,” ütles poliitik. “Ootame infot, kuna väga oluline on elanikke ette valmistada.”

Mõlemad omavalitsusjuhid ütlesid, et nende poole on riik uues olukorras pöördunud peamiselt ühe abipalvega, mis puudutab piirile saadetud lisajõudude majutamist. Miškinienė sõnul on tema omavalitsusel palutud majutada 35 piirivalvurit.

Vytautas Magnuse õigusteaduskonna dekaan Dainius Žalimas nimetas erakorralise seisukorra kehtestamist mõistlikuks, kuna see annab sisserändajate suhtlusvabaduse piiramiseks selge õigusliku aluse, mida varem polnud.