"Riigi toimimise hädad, mida me praegu koroonakriisi puhul näeme, ei ole tegelikult koroonaspetsiifilised, need probleemid on kogu aeg olemas olnud, nad lõid lihtsalt praegu märgatavamalt välja kui tavaolukorras. On kahjuks puudunud administratiivne ja poliitiline tahe neid süsteemseid probleeme lahendada," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm värsket aastaaruannet.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul paistab koroonakriisi kolmanda laine harjale lähenedes, et esimesest ja teisest lainest pärit õppetunnid ei ole oma asjakohasust kaotanud.

"Piiranguid või lõdvendusi tehes tuleb mõelda paljude peadega, kuid otsustatust rääkida ühel häälel," sõnas Holm. "Vastasel juhul muutub inimestele häguseks, kuidas tuleb käituda ja mida teha, millised on reeglid." Holm rõhutas, et kui lõppude lõpuks on midagi otsustatud, siis tuleb need otsused ka täielikult ja üheselt jõustada. "Ühiskond tajub kriisiolukorras selgelt, kui valitsus paistab ebalev, ja see peegeldub kohe riigivõimu tõsiseltvõetavuses, selles, kas üks või teine reegel võetakse täitmiseks või neid eiratakse," nentis Holm.

Riigikontroll leiab ka, et info tuleks inimestele anda ametlike kanalite kaudu ja siis, kui valitsuse otsus on lõplik. Kui asjasse puutuvad tegutsejad jagavad erinevaid ettepanekuid ja kommentaare nii ametlikes kui ka mitteametlikes kanalites suvalisel ajahetkel ja enne valitsuse otsust, on tulemuseks sõnumite kakofoonia.

Riigikontroll tõdeb, et riigiasutuste tööülesanded ja vastutus on jaotunud kohati mitte üksnes ebaselgelt, vaid ka ebarealistlikult. Sotsiaalministeerium suunas vastutuse terviseametile, kellel ei saanudki olla võimekust lahendada kogu riiki hõlmavat kriisi.

Riigikontrolli hinnangul ei takerdunud vaktsineerimine kevadel ja suvel mitte niivõrd vaktsiininappuse või inimeste vähese huvi tõttu, vaid selle põhjusi tuleb otsida kehvast ja paindumatust korraldusest. Selle üle, et meil võib terendada olukord, kus vaktsiin hakkab kogunema riiulitele ning probleemiks on saamas võimekus korraldada laiaulatuslikku vaktsineerimist, avaldas riigikontrolör oma muret juba 2021. aasta veebruari keskpaigas. Lõpuks läkski nii, et erinevad paindlikud võimalused vaktsineeritute hulka suurendada jäid kasutamata või rakendati neid tarbetu viitajaga. Samuti oli tajuda riigiasutuste tõrksust erasektori laialdase kaasamise ja väljastpoolt riigisüsteemi tulevate ideede suhtes, vahendab aastaraamat.

Probleemid püsivad

Käesoleva aasta jooksul on Holm mitmel juhul kitsaskohti välja toonud. Kevadel saatis ta tervise- ja tööminister Tanel Kiigele kirja, kus rõhus, et on oluline, et vaktsineerimise korraldamine oleks arusaadav ning õiglane.

"Praegu on palju ebaselget seoses viiruse edasise levikuga ega ole piisavat infot vaktsiini kaitsva mõju kestuse kohta," nentis Holm. "Siiski oleks põhjust põhimõtete tasandil kavandada praeguse teadmise põhjal võimalikud stsenaariumid, mis võimaldaks pikaajaliselt planeerida vaktsiini tellimist, vaktsineerimise pikaajalist korraldust ning infosüsteemide võimalikke arendusi," lausus ta siis.

Juulis saatis ta omakorda märgukirja peaminister Kaja Kallasele, kus avaldas hämmeldust vaktsineerimise aeglase tempo üle ning tegi pihuks ja põrmuks sotsiaalministeeriumis ette valmistatud uue vaktsineerimiskava. "Vaktsineerimise korraldus on jäik, seda pole suudetud paindlikult oludega kohandada, taolised võimalused on kasutamata jäetud," märkis ta. "Avalikkuses on pakutud erinevaid võimalusi vaktsineerimisvõimaluste suurendamiseks, kuid riigi tasandi otsustajad on need paljudel juhtudel tagasi lükanud." Olukord pole riigikontrolli hinnangul paranenud ka praeguseks, sarnased etteheiteid on ka aastaraamatus.

Jaga
Kommentaarid