„See on nii hull, nagu te suudate ette kujutada,” ütles WFP tegevdirektor David Beasley eile Kabulis. „Tegelikult näeme me kõige hullemat humanitaarkriisi Maal. 95 protsendil inimestest ei ole piisavalt toitu ja nüüd näeme me 23 miljonit inimest marssimas nälgimise suunas. Järgmised kuus kuud saavad olema katastroofilised. See saab olema põrgu Maa peal.”

Enne Talibani Afganistanis võimu haaramist augustis oli olemas kindlus, et president Ashraf Ghani valitsus tuleb rahvusvahelise kogukonna abil raske talvega toime. See abi aga kadus, kui Ghani valitsus kukkus.

Lääneriigid on oma abikraanid kinni keeranud, sest ei taha toetada režiimi, mis keelab tüdrukutel kooliskäimise ja soovib šariaadil põhinevaid karistusi.

Kas aga lääneriigid peaksid jääma kõrvalseisjaks ja laskma miljonitel süütutel inimestel nälgida?

„Maailma liidrid, miljardärid: kujutage ette, et see on teie väike tüdruk või väike poiss või teie lapselaps, kes hakkab surnuks nälgima,” ütles Beasley. „Te teeksite kõik, mida suudate, ja kui maailmas on praegu 400 triljoni dollari väärtuses rikkust, häbi meile. Kui me laseme ühelgi lapsel nälga surra. Häbi meile. Mind ei huvita, kus see laps on.”

Afganistani keskosas Bamiyanis, kus Taliban hävitas 2001. aastal iidsed Buddha kujud, mis olid 6. sajandil mäeküljest välja tahutud, kohtus BBC lese Fatemaga, kellel on seitse last vanuses 3-16 aastat. Tema abikaasa suri hiljuti maovähki.

Pere on puruvaene ja elab koopas suure alkoovi lähedal, kus varem seisis üks Buddhadest.

Eelmise valitsuse ajal sai Fatema üsna regulaarselt jahu ja õli, aga pärast Talibani võimuhaaramist enam mitte.

Fatema teenis natuke raha ühe põllumehe maad rohides. Nüüd aga põua tõttu talle enam tööd ei ole.

„Mul on hirm,” ütles Fatema. „Mul pole lastele midagi anda. Varsti pean ma välja kerjama minema.”

Mõned vanemad on müünud oma tütred vanematele meestele naiseks. Fatema on sellest keeldunud, aga kui toiduabi ei taastu, ähvardab teda ja ta lapsi tõeline nälg.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid