Põlva haigla juht Margot Bergmann kirjeldas, et kui töötaja saab positiivse tulemuse, tähendab see kogu osakonna karantiini panemist, kuna töötaja on ka patsientidega kokku puutunud. Eile näiteks oli täpselt selline olukord, ütles ta.

„Me pidevalt elame selles hirmus, et kust see [koroona] meid jälle tabada võib. Ja kui me mõne osakonna peame karantiini panema, et kuidas me siis saame selle töö ümber korraldada,“ kommenteeris Bergmann olukorda.

Tema sõnul mehitatakse valveid jooksvalt ning personali on vähe. Eilse hommiku seisuga oli 20 õde ja 10 hooldajat haiguslehel. Kuna covid patsientide jaoks on personali rohkem vaja, teeb see olukorra keeruliseks. Bergmanni sõnul on suurim murekoht töötajate leidmine.

Abi on otsitud Vaab tervishoiuspetsialistide andmebaasist, mis on toonud haiglale väga palju abijõudu. Näiteks said nooremad arstitudengid minna appi hooldajateks, vanemate kursuste tudengid said tulla abiõeks või abiarstiks. Bergmanni sõnul on nii parameedikuid kui ka õe- ja ämmaemandaharidusega inimesi tulnud appi.

Lisaks on otse meilile kirjutatud ja pakutud end appi. Bergmanni sõnul on nendega on lihtsam, kes tulevad ainult hooldajaks appi, kuna neil ei ole vaja vastavat haridust ja neid saab kohapeal välja õpetada. Ta rõhutas, et väga suur puudus on õeharidusega inimestest, nende leidmine on oluliselt keerulisem.

Haigla on olnud pikalt ülekoormatud. Bergmanni sõnul ei ole vabu covid-kohti haiglas ammu olnud, personal on kogu aeg ületöötanud. Ta kirjeldas, et haiglas oli pikalt ligi 30 koroonahaiget kinnitatud 22 koroonakoha peal.

„Praegu on koroonaosakonnas 21 patsienti, seega üks vaba koht on olemas,“ kirjeldas Bergmann. „Kui eile veel oli kaks kohta, siis oli oodata, et hingetõmbepaus pikalt ei kesta ning haigeid hakkab kiirelt lisanduma.“

Bergmanni sõnul tekkisid vabad kohad seetõttu, et osad patsiendid liikusid järelravile ja mõned läksid koju, ent mõni paraku suri haiglas.