„Vaktsiinivastaseid ei ole võimalik ümber veenda, püüda seda teha ei ole mõistlik,” kõneleb Ülavere. „Selle efekt on soovitule vastupidine: inimesel tekib tunne, et teda rünnatakse. Rünnatav tõmbub nii füüsiliselt kui ka vaimselt kägarasse ja hoiab oma veendumusest veelgi kõvemini kinni kui enne.”

Lühidalt: vaktsiinivastased tuleb jutuga rahule jätta. Vähe sellest, et jutt ei mõju või mõjub soovitule hoopis vastupidiselt. Anumine ja palumine näitab eelkõige, et paluja on hädas. Nii tunneb see, keda palutakse, et nüüd on võimupirukas tema käes. „Ma alles panen sulle, Kaja,” mõtleb vaktsiinivastane. Ja ei lähe kaitsesüstima.

Ülavere ettepanek on järgmine: vähem juttu, pikem samm. Peab tekitama olukorra, kus kaitsesüstida on hädavajalik. Kes soovib, võib seda nimetada sundvaktsineerimiseks. Iseenesest aga ei ole tegevusele nügimises midagi ebademokraatlikku. Ja selles, et jutust aru ei saada, pole ju enam ammu asi.

Kuula siit.